Toidu hinna kerkimine ei ole ammu kellelegi uudiseks, kuid kui piimaliitri ja leiva hinda jälgivad kliendid pingsamalt, siis šampooni, hambapasta või ripsmetuši kallinemine ei torka nii teravalt silma, kuna neid tooteid igapäevaselt korvi ei panda. Siiski märkavad tähelepanelikumad poekülastajad, et levinud kosmeetikatoodete eest tuleb varasemast märksa rohkem raha välja käia.

Parfüüme ja kosmeetikat müüva Loverte e-poodi pidava Joost-Level OÜ omanik Ivo Joost ütles ERR-ile, et käibemaksutõus nende toodete lõpphindu ei mõjutanud, küll aga tõstavad kõik hankijad korra aastas kõigi toodete hindu. Seejuures ei ole märgata mõne konkreetse tootegrupi kallinemist, sest kosmeetikatoodete hinnatõus on üldine.

E-poena peavad nad arvestama päris tiheda konkurentsiga ja et elus püsida, tuleb iga kord, kui kaup tuleb, kõik hinnad uuesti üle vaadata.

"Meil on konkurendid, keda kontrollime ja kujundame vastavalt lõpphinna, sest ei taha müüa midagi kallimalt, pigem sama hinnaga või natuke odavamalt," selgitas Joost.

TKM Beauty Eesti tegevdirektor ja I.L.U. tegevjuht Anne-Liis Ostov rääkis, et kosmeetikatoodete hind on tõusnud suuresti samas tempos muu hinnatõusuga ja põhjusteks on muu hulgas nii üldine energia-, transpordi- ja tootmiskulude tõus, kui ka toormaterjali kallinemine kogu maailmas.

"Vähe tajutakse näiteks ka seda, et kliimasoojenemine ja rekordkuumad suved vähendavad lillede kasvuaega, see omakorda tõstab eeterlike õlide hinda, mis on komponent parfüümidele," lausus Ostov.

Ostov lisas, et hinnatõusud on erinevatel brändidel erinevad, aga võrreldes kahe aasta tagusega 10-30 protsenti. Seetõttu on näha, et inimesed otsivad sooduskampaaniad ja uurivad konsultantidelt soodsamaid alternatiive, ehkki Ostovi sõnul on klientidel ka kindlaid lemmiktooteid, millest kergekäeliselt ei loobuta.

Ostov märkis, et igal kaupmehel on oma kampaaniad ja püsikliendisoodustused, mistõttu on hindu üks-ühele võrrelda keeruline, kuid turuolukorda ja konkurentide tegevust jälgivad nemadki.

E-poode tabas pärast pandeemia-aastaid käibelangus

Koroona-aastatel, mil poodide tegevusele kehtisid ajuti piirangud, kasvas hüppeliselt e-poodide käive ja nii oli see ka kosmeetikatoodete puhul.

Loverte omaniku sõnul oli nende käibekasv kahel pandeemia-aastal 60 protsenti, kuid pärast seda liikus osa kliente poodi tegasi ja seetõttu on nad paar aastat viie- kuni kümneportsendilises miinuses olnud.

"Ka sellel aastal pingutame korralikult, ühe kuuga saime ikkagi väikese plussi, aga muidu püsime väikses miinuses," tõdes Joost. "Kui vaatan konkurente – viimase info järgi on e-kaubanduse turg kukkunud 27 protsenti – siis on meil isegi hästi läinud, aga teeme ka palju tööd ja tegeleme selliste suundadega, millega pole varem tegelenud."

Ka I.L.U. poodide tegevjuht vastas küsimusele, millises suunas müügimaht liigub, et see ei kasva – Ostovi sõnul käiakse poes kindla ostusooviga ja impulsstooteid ostetakse vähem.

Samas ütles Ostov, et neil on õnnestunud kliendid e-poodidest tagasi tavapoodi tuua: I.L.U. poodide külastatavus oli eelmisel aastal rekordtasemel ja märkimisväärselt tõusis ka lojaalsete klientide arv.

"E-poe ja tavapoe külastuskogemus on erinev, nõuanded õige toote valikuks ja reaalselt oma nahal proovimist peetakse väga oluliseks," lausus ta.

Huulepulkade, parfüümide ja näokreemide müüki on peetud omapäraseks majandusmõõdikuks – kriiside ajal ostetakse neid rohkem. Ostovi sõnul peab see arusaam ka nende kogemuse järgi paika ning meigitooted ja parfüümid on tõesti kriisiaegade lemmikud.

"See on väike luksus, mida saab lubada, et elu oleks ilusam. Nii meigi- kui parfüümikategooriad on jätkuvalt I.L.U.-s kasvutrendis," kinnitas Ostov.

Kui võrrelda kosmeetikatoodete hindu Eestis ja teistes riikides, võib vahel kohata drastilisi erinevusi, näiteks kohalikes poekettides ligi 12 eurot maksva juuksevärvi leiab Hispaania supermarketist alla seitsme euroga.

Loverte omanik märkis, et kui sama toode maksab mujal Euroopas 10-20 protsenti vähem, võib see tuleneda Eesti turu väiksusest, mille tõttu on hakkamasaamiseks vaja veidi suuremat juurdehindlust kui näiteks Hispaanias, Itaalias või Prantsusmaal, kui aga hinnavahe küündib ligi kahekordseks, siis sellel ei ole õigustust.