NATO idatiib tähendab Venemaa ja tema vasalli Valgevene ning nüüd ka sõdiva Ukrainaga piirnevaid liitlasriike. Lisanduvad Soome ja Rootsi, mis on NATO-le lihtsalt jumala kingitus.

"Norrast Rumeeniani rinderiigid ise pingutavad. Eriti, kui me vaatame Poola jõupingutusi, samuti Baltikumi ja Soomet. Rinderiigid ise pingutavad tugevasti. Aga ärkamiskiirus kaugematel Euroopa riikidel on väga erinev," lausus kolonel reservis Leo Kunnas.

"Näiteks plaanid, kuidas luua suuremaid kiirreageerimisjõude, juhtimine ja kontroll on töös, kuid neid pole eriti näha. Kui võtta idatiib tervikuna, siis luuakse lahingugruppe kagus lisaks kirdes olevatele. Need on see nähtav osa," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tony Lawrence.

NATO idatiiva kaitse kõige silmaga nähtavam jõud on lahingugrupid, mida igas Balti riigis juhib erinev NATO suurriik. Nähtav on ka rahuaegne õhuturbemissioon. Ja nähtavad on mõningad lüngad.

"Neid võiks muuta õhukaitsemissiooniks ehk suurema arvu hävitajatega. Keskmaa õhutõrje võimekuse me saavutame 2026. aastaks. Seni oleks vaja seda lünka täita. Ja loomulikult on Baltikumi vaja ka NATO kaugõhutõrjeüksusi," lausus Kunnas.

Eestis NATO staabielementi juhtinud Mart Vendla ütles, et sõdurite arv morjendab Venemaad vähe. Venemaa jaoks on määrav otsustavus ja mastaap. Sest Venemaa ambitsioonid on mastaapsed. Lääs adus seda pärast Krimmi võtmist ja NATO väljendas seda Walesi tippkohtumisel 2014. aastal.

2019. aastal kujundas NATO uue strateegia. SACEUR, NATO Euroopa vägede ülem juhib vägesid Arktikast Aafrikani.

"Ja ka heidutatav ei suuda olla võrdselt tugev kõikides piirkondades. Seetõttu me ei tohi vaadata Baltikumi eraldiseisvana sellest suurest julgeolekuarhitektuurist," märkis Vendla.

NATO otsustas idatiiva riikidesse paigutada brigaadi suurused üksused – mõni tuhat sõdurit igas riigis. Eesti puhul  paikneb liitlaste brigaad Suurbritannias. Vendla ütleb, et brigaad alaliselt Eestis vajaks veel ühte polügooni suurusega 10 korda 20 kilomeetrit.

"Nursipalu arutelu ja tegevus on ligi 20 aastat käinud. Tänane seis on see, et raadamine on pandud seisma. Mis tähendab, et kolmanda harjutusväljaku loomine ei ole väga tõenäoline," nentis Vendla.

Kogu Balti regioon moodustab Kirdekorpuse, mida juhitakse Stettinist Poolas.

"Nende diviiside juhtimiseks, mis meil siin on, oleks vaja armeekorpuse staapi, mis juhiks kaitsmise operatsiooni Baltikumist seest. Hetkel kirdekorpuse staap paikneb Poolas Stettinis, mis on väljaspool," ütles Kunnas.

Novembris toimus operatsioonialade ülene Neptune Strike. Stsenaariumi järgi oli Venemaa viinud oma õhutõrje meie saartele. Nende vastu tõusid hävitajad Briti lennukikandjalt Queen Elizabeth. Neid tangiti Rootsi õhuruumis. Lisaks lendasid Soome, Rootsi ja Hispaania hävitajad.

"Need on seda tüüpi harjutused, kus tegelikult tuli tuuakse  mitmete tuhandete kilomeetrite kauguselt," lausus Vendla.

NATO üldiselt sõltub USA jõust ja suhtumisest. On võimalik, et varsti on jälle oma sõna öelda Donald Trumpil. Kaks protsenti sisetoodangust kaitsele oli Trumpi üks nõue eelmine kord. Või muidu saage ise hakkama. Ja energiajulgeolek oli teine nõue.

"Praegu me jõuame sellel aastal ilmselt 19 riigini 32-st, kes täidavad selle kahe protsendi miinimumi. Tema prognoosid Nord Stream 2 osas läksid ju täide. Nüüd Euroopa pingutab, et energiasõltuvusest lahti saada. Tõenäoliselt Trump seda poliitikat jätkab," märkis Kunnas.

"Mure selle pärast, et Ameerika võiks NATO-st lahkuda Trumpi uuel valitsusajal, on üks asi. Aga see ei pruugi olla nii tõsine asi – Trump võib lihtsalt suud pruukida. See võib Venemaad õhutada valearvestusi tegema," nentis Lawrence.

NATO idatiiva jaoks üks fakt ei muutu. Vene impeeriumi taastamine ja kehtiva maailmakorra lammutamine jääb Venemaa eesmärgiks. Soome ja Rootsi liitumine näitab, et nemad usuvad NATO võimesse sellele eesmärgile vastu seista.