Oluline 27. märtsil kell 21.00:

- Ukraina kaitseministeerium avalikustas mobilisatsiooniseaduse võtmekohad;

- Zelenski kutsus liitlasi kiirendama sõjalennukite ja õhutõrje tarneid;

- Zelenskõi inspekteeris uusi kaitseliine Ukraina kirdeosas;

- Üks inimene hukkus Vene õhurünnakus Harkivile;

- Poola kahekordistab oma panust Tšehhi juhitud laskemoona ostmise algatusse;

- Hersonis lühendatakse komandanditundi;

- Ukraina tulistas ööga alla 10 Vene ründedrooni;

- ÜRO: Vene okupandid hukkasid kolme talvekuuga 32 Ukraina sõjavangi;

- ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi;

- Zelenski vahetas välja julgeolekunõukogu juhi;

- Eksperdid: Ukraina toetuseks saaks kasutada Lõuna-Korea 105-mm mürske.

Ukraina saab Saksamaalt 10 000 mürsku

Saksamaa annab lähipäevil Ukrainale üle 10 000 mürsku oma relvavarust, ütles Saksa kindral Christian Freuding 27. märtsil avaldatud intervjuus Deutsche Welle'ile (DW).

Ukraina on silmitsi üha tõsisema laskemoonapuudusega, mis on tingitud USA abi viivitustest, mis on põhjustatud vaidlustest kongressis. Mürskude puudumine avaldas otsest mõju peamise rindelinna Avdiivka kaotusele.

Berliin avalikustas selle kuu alguses 500 miljoni eurose (540 miljoni dollari) suuruse sõjalise abi paketi Ukrainale, mis sisaldas ka kõnealuseid mürske.

Ukraina kaitseministeerium avalikustas mobilisatsiooniseaduse võtmekohad

Ukraina kaitseministeerium avalikustas uue mobilisatsiooniseaduse eelnõu peamised sätted.

Kutsealusteks on uue seaduse järgi mehed vanuses 25 kuni 60 eluaastat. Samuti kavatsetakse täiendada kõrgharidusasutuste õppekava alates 2025. aastast sõjalise baasväljaõppega.

Samas vabastatakse mõnedesse kategooriatesse kuuluvad kodanikud selle väljaõppe läbimisest ülikoolides.

Ajateenistus asendatakse baasväljaõppega, mis kestab viis kuud rahuajal ja kolm kuu sõja ajal.

Kodanikud vanuses alates 18 aluaastast saavad ise valida, mis hetkel nad asuvad läbima baasväljaõpet.

Ajapikendus mobiliseerimisest kehtib kuni mobilisatsiooniikka jõudmiseni ehk kuni 25 eluaastani sõltumata sellest, mis hetkel kodanik sõjalist väljaõpet läbib.

Zelenski kutsus liitlasi kiirendama sõjalennukite ja õhutõrje tarneid

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus kolmapäeval Kiievi liitlasi kiirendama sõjalennukite F-16 ja õhutõrjesüsteemide saatmist, reageerides Vene rünnakule Harkivile.

"Ukraina õhukaitse ja F-16 lennukite Ukrainale tarnimise kiirendamine on elutähtsad ülesanded," ütles Zelenski sotsiaalmeedia postituses.

"Ei ole ühtegi ratsionaalset põhjendust, miks Patriotid, mida on maailmas piisavalt, ei kata veel Harkivi ja teiste linnade taevast," lisas ta.

Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sõnehubov teatas varem, et Vene vägi ründas Harkivit esmakordselt suurekaliibrilise juhitava pommiga UMPB-30. Kannatada sai vähemalt 19 inimest.

Zelenski inspekteeris uusi kaitseliine Ukraina kirdeosas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval, et inspekteeris uusi kaitseliine riigi kirdeosas.

"Inspekteerisin kaitsekraave, kaevikuid, laske-, juhtimis- ja vaatlusposte. Me tugevdame oma kaitset," ütles Zelenski visiidil Sumõ oblastis.

Üks inimene hukkus Vene õhurünnakus Harkivile

Venemaa ründas kolmapäeval Harkivit. Rünnaku tagajärjel hukkus üks inimene ning 16 sai viga, teatas Telegramis linnapea Ihor Terehhov.

Vahetult enne kella 18.00 teatas Harkivi oblasti juht Oleh Sõnehubov, et on teada vähemalt kahe viiekorruselise maja, meditsiiniasutuse ja administratiivhoone hävimisest. Teise Vene rünnaku tagajärjel sai kahjustada õppehoone. Kokku on kahjustatud vähemalt 14 korterelamut.

Poola kahekordistab oma panust Tšehhi juhitud laskemoona ostmise algatusse

Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütles kolmapäeval, et riik suurendab kaks korda oma rahalist panust Tšehhi juhitud algatusse laskemoona ostmiseks Ukraina tarbeks.

Sikorski tegi vastava avalduse Riias pärast kohtumist oma Läti kolleegi Krišjanis Karinšiga. Samas ei avalikustanud Poola välisminister, millisest summast jutt käib.

Veebruari lõpus avalikustatud Tšehhi algatus seisneb vähemalt 800 000 mürsu ostmises Ukraina tarbeks väljastpoolt Euroopa Liitu. Kuigi EL-i valitsusjuhid toetavad üldiselt algatust, pole veel mitmed riigid konkreetseid lubadusi andnud rahastamise osas.

Hersonis lühendatakse komandanditundi

Ukrainas Hersonis lühendatakse alates järgmisest nädalast liikumiskeelu kestust, ütles kolmapäeval Hersoni linna sõjaväeadministratsiooni juht Roman Mrotško.

"Vastav korraldus on juba allkirjastatud. Alates 1. aprillist 2024 kehtib liikumiskeeld iga päev kell 21.00-05.00," kirjutas Mrotško Telegramis.

Ta pöördus kogukonna elanike poole ja tuletas meelde, et liikumiskeelu ajal on keelatud viibida tänaval ja muudes avalikes kohtades, samuti liikuda transpordiga või jalgsi.

"Kui inimene viibib keelatud ajal tänaval, on patrullil õigus ta kinni pidada ja kontrollida dokumentide olemasolu ning tuvastada liikumiskeelu rikkumise põhjus," rõhutas Mrotško.

Ukraina tulistas ööga alla 10 Vene ründedrooni

Ööl vastu kolmapäeva ründas Vene okupatsioonivägi Kurski oblastist teele saadetud droonidega Shahed Ukrainat, teatas Ukraina õhujõudude pressiteenistus.

"Kokku kasutas vaenlane 13 drooni, millest kümme tulistati alla Harkivi, Sumõ ja Kiievi oblastis," seisab teates.

Õhurünnaku tõrjumisel osalesid õhujõudude ja Ukraina kaitseväe õhutõrjeraketiüksused, mobiilsed tulerühmad ja elektroonilise sõja pidamise süsteemid.

ÜRO: Vene okupandid hukkasid kolme talvekuuga 32 Ukraina sõjavangi

Vene okupandid hukkasid kolme talvekuu jooksul 32 ukrainlasest sõjavangi, vahendas portaal Unian kolmapäeval ÜRO inimõiguste seire missiooni raportit.

Raportis kirjeldatakse inimõiguste olukorda Ukrainas ajavahemikus 1. detsembrist 2023 kuni 29. veebruarini 2024.

"Aruandeperioodil sai ÜRO inimõiguste ülemvoliniku amet (OHCHR) teateid vähemalt 32 hiljuti vangistatud Ukraina sõjavangi hukkamisest 12 eraldiseisva intsidendi käigus. OHCHR kinnitas kolm neist intsidentidest, mille käigus Vene väed hukkasid seitse Ukraina sõjaväelast," seisis raportis.

Lisaks intervjueerisid eksperdid 60 hiljuti vangistusest vabanenud Ukraina sõdurit. Enamik neist langesid seksuaalvägivalla ohvriks. Samuti ähvardati vägistamise ja kastreerimisega, peksmise või elektrišokiga genitaalidele, korduvalt rakendati sunniviisilist alastust, eriti ülekuulamiste ja tätoveeringute kontrollimise ajal.

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi. 24. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid viitavad, et Vene väed liikusid edasi Tšassiv Jari linna suunas. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et Bohdanivka ümbruses jätkuvad lahingud. Vene blogijad väidavad veel, et Vene õhudessantväelased (VDV) vallutasid Ivanivske asula. ISW märkis siiski, et nende väidete toetuseks pole veel geolokatsiooniga kaadreid.

Avdijivka rindelõigus suuri muutusi polnud ning Vene väed jätkavad Ukraina positsioonide ründamist. Lahingud käivad  Berdõtši, Tonenke, Nevelske, Semenivka ja Pervomaiske lähedal.

Zelenski vahetas välja julgeolekunõukogu juhi

Ukraina president vabastas teisipäeval riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri ametist Oleksi Danilovi ja nimetas tema asemele senise välisluureteenistuse juhi kindralmajor Oleksandr Lõtvõnenko, vahendas portaal Unian.

Zelenski on iseloomustanud Lõtvõnenkot suurepärase mainega professionaalina. Välisluureteenistust määrati juhtima Oleh Ivaštšenko. Danilovi edasise käekäigu kohta seni informatsioon puudub.

Eksperdid: Ukraina toetuseks saaks kasutada Lõuna-Korea 105-mm mürske

USA ekspertide hinnangul saaks Ühendriigid kasutada Lõuna-Korea 105-mm mürske Ukraina toetamiseks sõjas Venemaa vastu ajal, mil Kiiev vajab käimasolevas kurnamissõjas hädasti suutükiväe laskemoona, vahendas portaal Unian teisipäeval agentuuri Yonhap.

Selliseid mürske on Lõuna-Koreal hinnanguliselt 3,4 miljonit.

Mark Canian ja Chris Park mõttekojast Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus märkisid, et Põhja-Korea ohu tõttu ei saa Lõuna-Korea tõenäoliselt loovutada rohkem 155 mm mürske, seda enam, et riigi relvajõud viivad enamiku suurtükiväest üle 155 mm platvormidele.

"USA ettepanek kasutada ära suurem osa Lõuna-Korea 105 mm laskemoona varudest ja seejärel asendada see praegu tootmises oleva 155 mm laskemoonaga võib Lõuna-Koreale meeldida," kirjutasid eksperdid CSIS-i veebilehel.

"See laskemoon sobiks kokku kõigi Ukraina kasutuses olevate 105 mm haubitsatega," lisasid eksperdid.

Eksperdid ütlesid ka, et tõenäoliselt ei kahjusta 105 mm mürskude loovutamine Lõuna-Korea vägede lahinguvalmidust, kuna vaid vähem kui 30 protsenti Lõuna-Korea sõjaväe haubitsatest kasutab 105 mm laskemoona.

USA valitsus on avaldanud tunnustust Lõuna-Korea jätkuva toetuse üle Ukrainale, kuid on öelnud, et laskemoona saatmine Ukrainale saab olla üksnes Souli suveräänne otsus.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 1030 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 439 190 (võrdlus eelmise päevaga +1030);

- tankid 6904 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 13 216 (+9);

- suurtükisüsteemid 10 931 (+27);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1019 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 728 (+1);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 8578 (+25);

- tiibraketid 2015 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 539 (+41);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1794 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.