Herem ütles, et Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit ei heidutaks ei tuumarelvade kasutamise võimalus ega suurte kaotuste kandmine, kui ta otsustaks rünnata Eestit. Küll aga oleks Eesti laastatud, kui Putini vägesid ei suruta kiiresti tagasi.

"Kui sa näitad oma nägu minu piiril, peab otsustav võit tulema kiiresti: mitte kuude või aastate, vaid päevade ja nädalate jooksul. Kui me tõesti usume, et see võib juhtuda kolme aasta pärast, tuleb langetada otsused täna," ütles Herem Jaapani-visiidi käigus antud intervjuus.

Eesti kaitsekulutuste tase on üks kõrgemaid NATO liikmete seas, ulatudes kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Kuigi Kreml eitab ametlikult plaanide olemasolu NATO riikide ründamiseks, arvavad paljud Euroopa ja NATO ametnikud ning eksperdid, et Venemaa rünnak NATO-le võib leida aset juba lähiaastatel.

Ka veebruaris avaldatud välisluureameti aastaraamatust selgus, et Venemaa suurendab ründevõimet Eesti lähistel ning Kreml on valmistumas järgmisel kümnendil võimalikuks konfliktiks NATO-ga.

Teised NATO liikmed suurendavad samuti oma kohaolekut Baltimaades. Saksamaa kavatseb suurendada Balti riikidesse paigutatud sõdurite arvu 4800 tegevväelaseni 2027. aastaks.

Herem kohtus oma visiidi käigus Jaapani kaitseministeeriumi ametnikega Tokyos. Arutluse all oli komponentide soetamine, mis võimaldaks Eestil ehitada oma kaitsevarustust odavamalt.

Kuigi Jaapanis kehtivad ranged ekspordipiirangud kaitsevarustusele, ei rakendu samad piirangud topeltotstarbega komponentidele, mida saab kasutada kaitsevarustuse tootmisel. Heremi sõnul on sellisteks komponentideks näiteks maavärinate tuvastamiseks mõeldud sensorid, mida saab kasutava Vene tankide liikumise tuvastamiseks.