Keskmiselt kasutasid riigid 1. veebruari seisuga 34,6 protsenti fondi mahust, kirjutab Financial Times. Eestil on läinud keskmisest paremini: veebruari alguseks on kasutusele võetud umbes 380 miljonit eurot rahastu vahenditest ehk veidi üle 40 protsendi Eestile sellest fondist mõeldud vahenditest.

Eestist paremini on läinud ainult neljal riigil, need on Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa ja Slovakkia, kusjuures ainult Itaalia, Prantsusmaa ja Slovakkia on kasutanud üle poole neile mõeldud rahast. Slovakkias, milles valitsevate erakondade poliitikute ja nendega lähedaste ettevõtete suhtes käib mitu kohtuasja seoses EL-i vahendite väärkasutamisega, on võetud kasutusele koguni 99,55 protsenti vahenditest.

Fondi vahendeid sai reaalselt kasutama hakata 2021. aastal, kuigi nendega saab katta juba 2020. aastal tehtud kulutusi. Kuna rahastu vahendite kasutamise periood lõpeb 2026. aastal, põhjustab senine madal vahendite kasutamise määr kahtlusi, et paljudel riikidel võib fond jääda suures osas kasutamata.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul oli meetme eesmärk aidata kaasa ühisele kriisist taastumisele ning investeerida "ühisesse tulevikku".

Esimese eesmärgi on rahastu osaliselt täitnud: 2022. aastal kasvas Euroopa Liidu majandus USA ja Hiina omast kiiremini. Samuti tõusis avaliku sektori investeeringute maht EL-is kolmelt protsendilt 2019. aastal 3,2 protsendile 2022. aastal.

Samas ennustas komisjon, et rahastu kasutuselevõtt suurendab EL-i sisemajanduse koguprodukti (SKP) 1,9 portsendi võrra 2022. aastal võrreldes olukorraga, kui seda fondi poleks loodud. Tegelikkuses näitavad komisjoni enda andmed, mis kolmapäeval avalikustatakse, et rahastu suurendas EL-i majandust ainult 0,4 protsendi võrra, kirjutab Financial Times.

Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni ütleb, et eelmisel aastal langes 11 EL-i riigi majandus mitte seetõttu, et rahastu polnuks kasulik, vaid sõja mõju tõttu Euroopa majanduskeskkonnale.

Tõepoolest vähenes fondi mõju majandusele kiire inflatsiooni tõttu, sest fondi maht ise on püsinud suuresti muutumatuna.

Samas kasutasid paljud liikmesriigid fondi rahastust juba kavandatud või koguni varem tehtud investeeringute katmiseks, asendades varem nendeks tegevusteks planeeritud enda raha EL-i vahenditega. Selline tegutsemisviis on kooskõlas RRF-i reeglitega, kuid see vähendab fondi lisamõju majanduskasvule.

"Osa taasterahastu lubatud projektidest on investeeringud, mida valitsused oleks teinud niikuinii," ütles ökonomist Peter Vanden Houte Financial Timesile.

Rahastule ligi pääsemiseks tuleb riikidel saada heakskiit Euroopa Komisjonilt oma reformikavale, mille koostamiseks komisjon on varem andnud liikmesriikidele individuaalseid soovitusi. Õigusriigi rikkumiste tõttu külmutas Euroopa Komisjon suurema osa Ungarile ja Poolale mõeldud rahastu vahenditest, mistõttu on neis riikides fondi vahendite kasutamise määr madalaim EL-is, alla 10 protsendi.

Samuti muutus fondi vahendite jaotus 2022. aasta juunis, kui komisjon jagas 30 protsenti rahastust ümber, lähtudes sellest, kui kiiresti on konkreetne riik kriisist taastunud. Eestigi kaotas toona osa varem eraldatud rahastusest.

Siiski loodab komisjon, et riigid suudavad võtta peaaegu kõik neile mõeldud vahendid kasutusele 2026. aasta lõpuks ehk rahastu vahendite kasutamise ametlikuks lõpptähtajaks.

"Tähtaeg on jõukohane. Survestan kõiki liikmesriike pidama seda meeles ning töötama tähtaja täitmiseks, sest on võimalik kasutada 90 kuni 95 protsenti sellest, mida me jagasime," ütleb Gentiloni.

Ometi on ametnikud ja vaatlejad mures, et ajasurve all suureneb vahendite väärkasutuse või koguni kelmuse oht.

"Probleemiks on ajastus. Kõik teavad, et sellise ajavahemiku jooksul ei suudeta seda kulutada kõige tõhusamal viisil, igaüks mõtleb sellest," ütles ühe liikmesriigi rahastu vahenditega tegelev anonüümseks jääda soovinud ametnik.

"Isegi väga tõhus avalik teenistus ei suudaks kulutada kogu seda raha, eriti kui jutt käib investeeringutest, mitte toetustest, niivõrd lühikesel ajaperioodil," ütles Bocconi Ülikooli majandusprofessor Tito Boeri, kes on kirjutanud raamatu Itaalia taastekava kohta.

Itaalia valitsust kritiseeritakse 14 miljardi euro taastevahendite kasutamise pärast maksusoodustuste skeemi rahastamiseks, mille käigus hoonete omanikud said taotleda maksusoodustust oma kinnisvara renoveerimise eest. Kuigi riigis kasvas ehitussektori aktiivsus, väidab Itaalia maksuamet, et skeemi kasutamisel on esinenud ohtralt kelmust.

Rahastu aeglane kasutuselevõtt ning vahendite väärkasutuse kahtlused on suurendanud skeptitsismi ühise laenuskeemi kasutamise kohta tulevikus. Siiski sooviks Brüssel seda uuesti kasutada.

"Uues ülemaailmses võidujooksus rohetehnoloogiate pärast, uues ülemaailmses konkurentsivõidujooksus, peaksime tagama ühise rahastuse ühiste hüvede nimel. Arutelu selle kohta, mis tulevik toob, pole miski, mida me saame arutada kahe või kolme aasta pärast, see arutelu peab algama uue komisjoni ja uue parlamendiga niipea kui võimalik," ütleb Gentiloni.