ÜRO kehtestas sanktsioonid Põhja-Koreale juba 2006. aastal seoses selle tuumaprogrammiga. Sanktsioonidest kinnipidamise üle teostab järelevalvet ekspertide paneel, mis annab kaks kord aastas aru julgeolekunõukogule ning pakub välja uusi meetmeid sanktsioonide jõustamise tugevdamiseks.

Viimasel ajal aitas aga Venemaa Põhja-Koreal sanktsioone rikkuda. Näiteks müüb Venemaa Pyongyangile sanktsioonide kiuste naftat vastutasuks Põhja-Korea laskemoona ja rakettide eest.

Neljapäeval toimunud hääletusel toetas järelevalvet teostava ekspertide paneeli volituste pikendamist 15-st julgeolekunõukogu liikmest 13, samas kui Hiina jäi erapooletuks ja Venemaa hääletas vastu, kasutades oma vetoõigust.

"See on nagu videovalvekaamerate hävitamine, et mitte olla tabatud otse teolt," kommenteeris Vene vetot Lõuna-Korea saadik ÜRO juures Joonkook Hwang.

Vene saadik ÜRO juures Vasiili Nebenzja nimetas aga ÜRO eksperte kallutatuteks.

USA ja Ühendkuningriik mõistsid samuti hukka Moskva vetot, kuid Briti saadik ÜRO juures Barbara Woodward lubas, et sanktsioonid jäävad püsima järelevalve nõrgenemisele vaatamata.

"Tahan teha Venemaale selgeks, et sanktsioonid jäävad püsima ning Ühendkuningriik on jätkuvalt pühendatud Põhja-Korea vastutusele võtmiseks [sanktsioonide] mittejärgimise eest," ütles Woodward.

Šveitsi saadik ÜRO juures Pascale Baeriswyl, kes juhib julgeolekunõukogu Põhja-Korea sanktsioonide komisjoni, kutsus kõiki riike üles aitama komisjoni sanktsioonide järgimist puudutava informatsiooni kogumisel.

Ekspertide paneeli volitused lõpevad 30. aprillil. Märtsis avalikustatud paneeli viimases aruandes seisis, et see tegeleb Põhja-Korea küberrünnakute uurimisega. Aruande järgi teenis Pyongyang küberrünnakute abil kolm miljardit dollarit oma tuumaprogrammi rahastamiseks.