Nii ütles Financial Timesile Soome välisminister Elina Valtonen, et Macroni kommentaar oli samm õiges suunas.

"Nüüd pole õige aeg saata sõdurid kohapeale ning me ei arutagi seda praeguses etapis. Kuid pikas plaanis ei peaks me loomulikult midagi välistama," ütles Valtonen.

"Miks peaks meie, eriti teadmata, kuhu see sõda areneb ning mis juhtub tulevikus, oma kaardid avama?" lisas Soome välisminister.

Lisaks Soome juhtivatele poliitikutele toetavad Macroni lähenemist ka Baltimaad.

"Mis mulle meeldis Macroni kahe hiljutise sõnavõtu puhul, on see, et ta ütles välja, et me ei peaks seadma endale punaseid jooni, kui Putinil pole põhimõtteliselt punaseid jooni," ütles Leedu peaminister Ingrida Šimonyte.

Ka Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et Macroni sekkumine äratas Euroopa juhid, kes mõistsid, et parem on saata Ukrainale relvi ja raha kui sõdureid.

Soome, Eesti ja Leedu kõrgete ametnike ja tähtsate poliitikute sõnavõtud näitavad, kuivõrd kiiresti muutus Venemaaga piirnevate NATO liikmete suhtumine Prantsusmaasse, mida aastakümneid järjest kahtlustati pigem Venemaa suhtes lepliku poliitika ajamises.

Kui vähem kui kaks aastat tagasi, juba pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, pidas Macron korduvalt Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga telefonikõnesid, siis viimasel ajal nimetab Macron Venemaad eksistentsiaalseks ohuks Prantsusmaale ja Euroopale ning suurendab Ukraina abistamist.

Soome ja Balti riigid on samuti asunud toetama Prantsuse traditsioonilist ideed, mille järgi Euroopa Liit võiks mängida suuremat rolli ühiste relvahangete ja kaitsekoostöö korraldamisel.

Macron on kiitnud Eesti peaministri Kaja Kallase juhtivat rolli Euroopa kaitsevajaduste rahuldamiseks eurovõlakirjade väljaandmise idee propageerimisel. Isegi Soome, mis on tavaliselt paistnud silma konservatiivse rahanduspoliitika poolest, pole ühiste kaitsevaldkonna võlakirjade väljastamise vastu.

"Meil pole midagi selle vastu. Kui me otsustame kulutada 100 miljardit eurot ühiselt meie riigikaitse parandamiseks ning me tahame väljastada selle rahastamiseks võlakirju, siis see pole üldse seotud kokkuhoiupoliitikaga," ütles Valtonen.

Siiski püsivad Läänemere riikide ja Prantsusmaa vahel teatud erimeelsused. Näiteks on Balti riigid skeptilised Macroni soovi suhtes kasvatada EL-i rolli kaitsevaldkonnas NATO arvelt.

"Euroopa juhtide sõnavõtud selle kohta, et me ei saa ameeriklastele toetuda, ainult annavad Trumpile tuult tiibadesse," ütles Läti parlamendi väliskomisjoni esimees Rihards Kols.

Valtoneni sõnul peab EL-i kaitsekoostöö olema avatud kõikidele NATO liikmetele, mida ei soovi aga Macron.

Siiski kasvab Prantsusmaa usaldusväärsus Läänemere piirkonnas. Pariis on saatnud oma vägesid Rumeeniasse ja Eestisse ning Prantsusmaa relvaabi Ukrainale suureneb, hõlmates nii kaugmaarakette SCALP kui nutikaid pomme AASM.

Samuti toetas Prantsusmaa eelmisel aastal toimunud NATO tippkohtumisel selge teekaardi avamist Ukraina kaitsealliansiga liitumiseks. Toona jäi Pariisi ettepanek vastu võtmata Washingtoni ja Berliini vastuseisu tõttu.