Inflatsioon on viimase aasta jooksul langenud, kuna tarnehäired leevenesid ja toormehinnad stabiliseerusid. Viimane samm on aga osutunud oodatust raskemaks. Endiselt pole lääneriigid suutnud saavutada inflatsioonieesmärki, milleks on kaks protsenti, vahendas The Wall Street Journal.

Inflatsioon on taas kiirenenud ja pessimistlikumad investorid võrdlevad praegust olukorda 1970. aastatega. 

Keskpankurid siiski väidavad, et eeldasid, et languse viimane samm tuleb konarlik. Kuid nad on andnud ka märku, et on valmis intressimäärade langetamisega ootama. Oodatust väiksem intressimäärade langus mõjutaks aga maailmamajandust ja börse. Hiljuti algas tõus turgudel, kuna mitu föderaalreservi ametnikku vihjas, et föderaalreserv langetab sel aastal intressimäärasid kolm korda. 

USA föderaalreservi juht  Jerome Powell ütles eelmise nädala reedel, et tugev majanduskasv lubab oodata. Tema sõnul tuleb nüüd kahe kuu jooksul vaadelda andmeid ja siis saab teha vastavaid järeldusi. 

Saksamaa keskpanga president Joachim Nagel ütles juba veebruari lõpus, et eurotsooni alusinflatsioon on endiselt kaks protsendipunkti kõrgem kui 1999-2019 keskmine.

"Kui langetame intressimäärasid liiga vara või liiga järsult, on oht, et me ei täida oma eesmärki," ütles Nagel. 

Inflatsioon on endiselt kangekaelne, kuna lääneriikides luuakse juurde töökohtasid, tööhõive püsib kõrgel tasemel ja tarbijad jätkavad kulutamist.

Naftahinnad on viimasel ajal aga kerkinud, see võis inflatsioonisurvet suurendada veelgi. Hiina suurendab samal ajal tootmisvõimsust ja eksporti, see omakorda mõjutab globaalset kaupade inflatsiooni.