Kinnisvarafirma tegevjuht: kinnisvaraturul on õhus kevade hõngu
Kinnisvaraturg on hakanud sektorit mõjutanud kriisidest taastuma, ütles 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter esmaspäeval "Terevisioonis".
"Lühidalt öeldes – kinnisvaraturul on õhus kevade hõngu," ütles Vahter seisu kohta Tallinna kinnisvaraturul.
Vahter selgitas, et stabiilsetel aegadel ehitati Tallinnas umbes 2000 kuni 2500 uut korterit aastas. Aasta 2021 ehitusbuumi ajal ehitati üle 4000 korteri. Kui 2022. aasta suvel hakkas euribor järsult tõusma, langes uute korterite arv 1200 peale. 2023. aastal ehitati Tallinnas alla 1000 uue korteri.
"Kinnisvaraturg on hästi intressitundlik ning kui 10 aastat järjest oli euribor nullis ja ta tõusis järsult neljani ja lõppintress viie-kuueni, siis see järsult pidurdas uusarenduste ostmist," ütles Vahter.
"2022. aasta lõpus, kui intress hakkas järsult tõusma, langes uusarenduste müük 30–40 korterini kuus. See on siis aasta arvestuses 400–500 korterit. Ta langes päris järsult. Tänaseks on nüüd see number tõusnud. Oleme sellises tempos, et 1000 uut korterit aastas. Oleme täna sellest august välja saanud," sõnas Vahter.
Vahter selgitas, et enne uusarenduste ehitustöödega ei alustata, kui korteritest pole vähemalt pooled ette ära müüdud.
Vahter ütles, et kinnisvarasektorist on kadunud investorid. "Tallinnas on iga-aastane üüritulu võrreldes ostuhinnaga umbes neli protsenti ja laenuintress on seitse. Loomulikult raha voolab kinnisvarast välja parematesse varaklassidesse. Täna ta ei ole veel tagasi pöördumas ja need investorid on kadunud," ütles Vahter.
Enamasti ostetakse kinnisvara koduks ning investorite kadumise tõttu on turg umbes kolmandiku võrra passiivsem.
Uusi kortereid ostavad Vahteri sõnul inimesed, keda kriis ei ole oluliselt mõjutanud. "Alati läheb kellelgi hästi ja kriis ei ole kõigil ühtlaselt läinud. Näiteks energiasektoris on hästi läinud, panganduses on rekordkasumid olnud. Neid sektoreid on veel muidugi. Nemad ongi need ostjad."
Ehituse arendusturg on kogu majandusest tavaliselt aasta võrra maas, ütles Vahter. "Loomulikult need, mis on nagu laojääk, nendele tehakse siis sooduspakkumisi. Need hinnad on olnud üsna stabiilsed."
"Uut asja ei saa pakkuda alla omahinna. Alla omahinna saab pakkuda neid asju, mis on laojääk ja kui see laojääk müüakse vaikselt ära, siis uusi asju peale ei tule. Arendajad saavad sedasi reguleerida oma arendustempot – enne ehitasin võib-olla kaks, kolm maja aastas, nüüd ehitame ühe maja," rääkis Vahter.
Pangad on Vahteri sõnul olnud vastutustundlikud laenuandjad.
"Tõenäoliselt selliseid arendusi tuleb (mida ei õnnestu ära müüa), aga need ei tule sellise suure nii-öelda meediakära saatel, nagu need olid siin aastatel 2009–2010. Ma arvan, et on mõned arendused, mis on täna raskustes. Aga pangad on olnud vastutustundlikud laenajad ja seetõttu suur tänu neile, et nad ei ole asja lasknud käest ära," ütles Vahter.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Liisu Lass.