Euroala inflatsioon oli märtsis oodatust väiksem

Euroala inflatsioon langes märtsis 2,4 protsendile veebruarikuu 2,6 protsendilt, selgub Eurostati kolmapäeval avaldatud andmetest. Tegemist on analüütikute ennustatust madalama hinnatõusu tasemega, mis suurendab investorite lootust, et Euroopa Keskpank (ECB) langetab intressimäärasid juba juunis.
Bloombergi küsitletud majandusteadlased ennustasid 2,5-protsendilist inflatsiooni, seega inflatsioon aeglustus oodatust kiiremini. Väiksema hinnatõusu taga on ennekõike toidu ja kaupade hinnatõusu aeglustumine, kirjutab Financial Times.
Värske toidu hinnad langesid aastases võrdluses märtsis esimest korda peaaegu kolme aasta jooksul ning kaupade hinnad tõusid ainult 1,1 protsenti, mis on väikseim hinnatõus alates 2021. aastast. Energiahinnad langesid aastases võrdluses 1,8 protsenti.
Ka baasinflatsioon, mis ei arvesta kõikuvate toidu- ja energiahindadega, langes märtsis 2,9 protsendile, mis on madalam kui veebruarikuu 3,1-protsendiline näitaja.
Inflatsiooni aeglustumine on positiivseks uudiseks ECB-le, mille nõukogu koguneb järgmisel nädalal arutama rahapoliitikat. Enamik analüütikuid arvab siiski, et keskpank hakkab intressimäärasid langetama alles juunikuisel istungil.
ECB ametnikele valmistab jätkuvalt muret kiire palgatõus euroalal, mis avaldab survet hinnatõusuks tööjõumahukas teenuste sektoris.
Teenuste hinnatõus püsis märtsis viiendat kuud järjest nelja protsendi tasemel, kinnitades ametnike muret.
Kolmapäeval avaldas Eurostat ka veebruari tööturustatistika, mis kinnitas, et töötuse määr püsis euroalal ajalooliselt madalal 6,5 protsendi tasemel.
ECB kõrged ametnikud, kaasa arvatud keskpanga president Christine Lagarde, on vihjanud, et nad kavatsevad ära oodata uute palgatõusu andmete avaldamist, et teha selgeks, kas palgatõusust tulenev inflatsioonisurve on samuti vähenemas. Kuna Eurostat avaldab need andmed alles pärast järgmise nädala ECB istungit, vihjavad Lagarde'i sõnavõtud, et intressimäärade langetust ei tule enne ECB juulikuist istungit.
Veel üheks murekohaks keskpangale on asjaolu, et kuises võrdluses kiirenes hinnatõus märtsis võrreldes veebruariga. Kui veebruaris kasvasid hinnad võrreldes jaanuariga 0,6 protsenti, siis märtsis tõusid hinnad võrreldes veebruariga 0,8 protsenti. Baasinflatsioon moodustas kuises võrdluses märtsis lausa 1,1 protsenti.
Euroala riikidest oli aastases võrdluses hinnatõus märtsis suurim Horvaatias, kus hinnad tõusid aastaga 4,9 protsenti. Suuruselt teine inflatsioon oli 4,2 protsendiga Austrias ja hinnatõusu kiiruse poolest kolmandal kohal oli 4,1 protsendiga Eesti.
Väikseim hinnatõus oli märtsis euroala riikidest Leedus ja Soomes, kus hinnad tõusid aastaga vastavalt 0,3 ja 0,7 protsenti. Lätis tõusid hinnad aastaga ühe protsendi võrra.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Bloomberg/FT