Õiguskantsler Ülle Madise saatis märtsi lõpus keskkonnaametile kirja, kus teatas, et riik ei tohiks saata inventeerijaid mingi maatüki loodusväärtusi üles märkima, ilma et sellest eelnevalt maaomanikku teavitaks. Madise põhjendas, et omaniku teavitamine inventeerija tegevusest kinnistul vastaks hea halduse tavale ning on ka elementaarse viisakuse ja lugupidamise märk.

Vakra ütles ERR-ile, et keskkonnaamet peab oluliseks, et maaomanik oleks kursis, millised väärtused tema maal asuvad ja milliseid piiranguid need kaasa võivad tulla.

"Põhjus lihtne – loodushoid algab maaomanikust ja mida teadlikum ja hoolivam maaomanik, seda parem loodusele. Oleme oma tegemistes olnud alati läbipaistvad, aga tõsi, pigem otsinud võimalikult kuluefektiivseid teavitamise viise," tõdes ta.

Vakra sõnul on näha, et amet peab suutma anda rohkem infot, kui vaid seda kodulehel ja kohalikus meedias avaldama. Töö uute, personaalsemate lahenduste leidmiseks tema kinnitusel käib, aga samal ajal ei saa ignoreerida ühiskonna ootust ka kulutõhusale ja efektiivsele riigiaparaadile.

"Nii et küsides, kuidas parimal moel maaomanikku riigi huvist tema maal asuva looduse vastu teavitada, peame küsima ka seda, kui palju riigi raha on võimalik selle teavituse alla panna," ütles keskkonnaameti juht. "Kui võtame kokku nii paikvaatlused, inventuurid, toimingud erinevate loamenetluste jaoks ja kaitsealuste liikide kohta info värskendamise andmebaasides, siis räägime igal aastal kümnetest tuhandetest toimingutest, mida teevad ametnikud või eksperdid ja teadlased."

Et teavitamine oleks riigile jõukohane ega uputaks samas maaomanikku teadete laviiniga, tuleb Vakra sõnul leida mõistlik tasakaal ja hea tehniline lahendus. Selliseid lahendusi keskkonnaamet tema sõnul otsib ja katseprojektid on juba töös.

"Just märtsi lõpus sai paarsada Pärnumaa maaomanikku teavituse metsise elupaiga kohta nende maal. See pilootkiri ühe liigi kohta ühes maakonnas rajab teed järgmisele etappidele, et jõuda lõpuks kõigi teise kategooria liikide infoni," ütles ta.

Vakra lisas, et seejärel saab laiendada edukaid lahendusi teistesse valdkondadesse, inventuuridele ja loamenetlustele.

Mais plaanib keskkonnaamet hakata katsetama riigi uut teavitussüsteemi, mis kannab nime riiklik postkast 2.0.