Eesti suurimas koolis, Linnamäe vene lütseumis alustas mullu kooliteed kuue klassi jagu lapsi. Ilmselt sama palju võetakse õpilasi vastu ka tänavu, ainult azbuka asemel hakkavad lapsed õppima nüüd aabitsast. Koolijuhi Natalia Samoilova sõnul on koolijütside eesti keele oskuse tase väga erinev. Rohkem on neid, kel see on napp või suisa olematu. See teeb õpetamise keeruliseks.

"Kui ühes klassis on meil nii neid, kes räägivad vabalt, kui ka neid, kes peavad absoluutselt nullist alustama, siis see kindlasti mõjub õppeprotsessile ja õppetulemustele. Nendele, kellel stardipositsioon on eesti keele suhtes parem, me peaksime vastavalt sellele edaspidi arengut pakkuma. Ja need, kes tulevad minimaalse keeleoskusega, nemad vajavad suuremat tuge," lausus Linnamäe vene lütseumi juht Natalia Samoilova.

Koolijuht loodab leida piisavalt uusi kolleege, et sügisel oleks võimalik neljandates klassides õpetada eesti keelt gruppides, kõik muud ained oleksid nagu nii eesti keeles. Selle plaani teostumiseks on vaja leida uusi eesti keele õpetajaid. Lütseumil on praegu tööd pakkuda 16 uuele pedagoogile, kõige kriitilisem on seis eesti keele õpetaja ja eesti keelt kõrgtasemel või emakeelena oskava matemaatikaõpetaja leidmine.

"Kui matemaatikaõpetaja ei valda õppemetoodikat, õpetame, koolitame välja, anname mentori ka, aga paraku seis on selline, et ei ole ühtegi sooviavaldust meile laekunud," ütles Samoilova.

Haridusministeeriumis eestikeelsele õppele üleminekut vedava Ingar Dubolazovi sõnul ei tohiks pedagoogide leidmine Tallinnas olla probleem. Tema sõnul näitasid  sel nädalal Ida-Virumaa koolijuhid CV-de pakke, mille seast uusi töötajaid valida.

Kui seni on eestikeelsele haridusele ülemineku puhul räägitud koolidest, siis nii Tallinna linna kui ka haridusministeeriumi kinnitusel on kõige kriitilisem seis hoopis lasteaedades.

Tallinnas on 470 õpetajat, kelle keeleoskus ei vasta nõutavale tasemele, 300 neist on ametis lasteaedades, ometigi peavad lasteaiad sügisel sajaprotsendiselt hakkama tööle eesti keeles.

Liikuri lasteaia 28 õpetajast kümme oskab kõrgtasemel eesti keelt. Kesktasemel eesti keele oskajatest pea pooled tegid selle eksami ära paarkümmend aastat tagasi ja neil on keeruline kohe eesti keele oskus kõrgtasemele tõsta. Ilmselt saab sellega ühe aasta jooksul hakkama vaid viiendik, teised vajavad selleks lisaaega. Nii tuleb sügisel lasteaias töö ümber korraldada.

"Lähme üle süsteemile – üks õpetaja ja kaks õpetajat abistavat personali rühmas. Me loodame, et need inimesed saavad jätkata oma eesti keele taseme arendamisega ja jäävad ikka töötama meie süsteemis, et me ei kaota neid inimesi," ütles Liikuri lasteaia juhataja Larissa Zaytseva.

Kui aastate eest mõni vanem oli isegi keelekümbluse vastu, siis nüüd ei ole vanematel midagi eestikeelsele õppele ülemineku vastu, ainult hirme on palju.

"Lastevanemate hirmud on, et tulevad tööle ebapädevad õpetajad. Et lapsed saavad vähem teadmisi. Ootused on, et lasteaiad pakuvad endiselt heal tasemel ettevalmistust kooliks ja nad loodavad, et jääb mingil tasemel emakeele toetamine," lausus Zaytseva.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul on olukord kindlasti parem kui mullu sügisel, kuid lahendamata probleeme on endiselt palju. Praegu puuduvad eesti keelt kõrgtasemel oskavad õpetajad 40 klassist, kuigi sügisest alustavad ainult eesti keeles õppimist esimesed ja neljandad klassid. Väga pingeline on olukord 16 lasteaias. Keerulisemad ajad on Kante sõnul aga alles ees.

"Ma julgen ennustada, et järgmine aasta on kriitiline olukord saabunud, sest tolleks hetkeks on vaja väga palju aineõpetajaid, kes suudaksid kvaliteetselt õpetada oma aineid," ütles Kante.

Varsti ametist priiks saava abilinnapea sõnul on Tallinn kõvasti pingutanud, erinevaid tugi- ja toetussüsteeme loonud. Näiteks õpetajate keeleõppeks kulub pealinnal plaanitud 130 000 euro asemel üle 300 000.

"Kõige tähtsam on järjepidevus, need toetusmeetmed, mis on meie ekspertkomisjon poolt pakutud, peavad olema jätkusuutlikud. Selleks, et need oleksid jätkusuutlikud, on vaja poliitilise juhtkonna tuge," märkis Kante.

Kui uus linnavõim pole veel teada, siis üks asi on selge. Eestikeelsele õppele üleminekuks tuleb varuda kannatust, eriti lapsevanematel.

"Esimese aasta lõpuks need lapsed kõik ei räägi ideaalselt eesti keelt. Neil ei ole lugemise ega kirjutamisega väljakutseid – on küll ja see on normaalne, et on. Hariduses on tulemused sätitud iga kolme aasta taha. Me arvame, et me saame tulemusi näha kolmanda klassi lõpuks. See on mõistlik ajaperiood, kuhu sättida ootusi," lausus Dubolazov.