Veebruaris vähenes Eesti eksport aastatagusega võrreldes 15 protsenti
Statistikaameti andmetel vähenes tänavu veebruaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 15 protsenti ja import 10 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk oli 202 miljonit eurot, mis on 67 miljoni võrra suurem kui aasta varem.
Eesti ettevõtted eksportisid veebruaris kaupu jooksevhindades ligi 1,3 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.
Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul vähenes tänavu veebruaris 2023. aastaga võrreldes kõige rohkem mineraalsete toodete eksport ja import. "Kõige enam mõjutasid mineraalsete toodete kaubavahetust elektrienergia ja maagaas. Eelmise aastaga võrreldes on langenud nii elektri ja maagaasi hind kui ka nende riiki sisse ja riigist välja veetud kogused," täpsustas Leppmets.
Veebruaris eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid (15 protsenti koguekspordist), puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (mõlemad 13 protsenti koguekspordist). Võrreldes 2023. aasta veebruariga vähenes kõige rohkem mineraalsete toodete (165 miljoni euro võrra), mehaaniliste masinate ja mitmesuguste tööstustoodete (mõlemad 24 miljoni euro võrra) väljavedu Eestist.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis kasvas aastatagusega võrreldes viis protsendipunkti, jõudes tänavu veebruaris 69 protsendi juurde. Aastases võrdluses vähenes Eesti päritolu kaupade väljavedu kaheksa protsenti. Kõige rohkem mõjutas Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist mineraalsete toodete väljaveo vähenemine.
Eesti peamised ekspordipartnerid olid veebruaris Soome (16 protsenti koguekspordist), Rootsi (10 protsenti) ja Läti (9 protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, Rootsi puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid ja Lätti transpordivahendeid. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes veebruaris enim kaupade väljavedu Soome (93 miljoni euro võrra), Lätti (46 miljoni euro võrra) ja Rootsi (29 miljoni euro võrra).
Kaupadest imporditi veebruaris kõige enam põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti koguimpordist), elektriseadmeid ning transpordivahendeid (mõlemad 12 protsenti). Kõige rohkem vähenes 2023. aasta veebruariga võrreldes mineraalsete toodete (91 miljoni euro võrra), elektriseadmete (37 miljoni euro võrra) ja mehaaniliste masinate (32 miljoni euro võrra) Eestisse sissevedu. Ainsana kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade import (18 miljoni euro võrra).
Veebruaris toodi Eestisse enim kaupu Soomest, Lätist (mõlemad 13 protsenti koguimpordist), Saksamaalt ja Leedust (mõlemad 12 protsenti). Soomest imporditi Eestisse enim elektrienergiat, Lätist maagaasi, Saksamaalt sõiduautosid ja Leedust gaasiõlisid.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
