Keskvalitsuse (riigieelarve) puudujääk suurenes veebruari lõpuks 96 miljoni euroni, mis on samas aasta varasema perioodiga võrreldes 65 miljoni euro võrra positiivsem tulemus, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

"Sellele aitasid kaasa riigieelarve kulude kasvu aeglustumine, aga samuti maksutulud, mis kasvasid ka veebruaris oodatust kiiremini, kasvades möödunud aasta veebruariga võrreldes 8,8 protsenti," selgitas Kütt.

Maksutulude kasvu vedas juriidilise isiku tulumaks, mida on kahe kuuga laekunud 34 miljoni euro võrra rohkem. Peaaegu pool sellest laekus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jaotatud kasumilt. Erasektori jaotatud kasumi tulumaksu kasv tuli peamiselt pankadelt.

Keskmisest kiirema kasvuga oli füüsilise isiku tulumaksu laekumine, mis tulenes tulumaksutagastuste hilisemast algusest. Seevastu mittemaksuliste tulude laekumine jäi eelmisele aastale alla peamiselt CO2 ühikuhinna langusest tulenevale CO2 tulude laekumise vähenemisele.

Sotsiaalkindlustusfondid alustasid aastat 18 miljoni euro suuruse puudujäägiga. Kohalike omavalitsuste puudujääk ulatus veebruari lõpuks 19 miljoni euroni.

Riigieelarve kogukulude tase kasvas veebruaris aastaga 5,1 protsenti peamiselt edasiantud maksutulude ja finantskulude tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus veebruaris 1,183 miljardi euroni, suurenedes 2023. aasta veebruariga võrreldes 57,9 miljonit eurot ehk 5,1 protsenti. Kogukulude kasvu vedajateks olid veebruaris edasiantud maksutulud ja finantskulud.

Tööjõukuludeks kulus veebruaris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 10,7 miljonit eurot rohkem, mistõttu tööjõukulude aastane kasv oli 10,3 protsenti. Riigisektori palgakulude kasvu vedajaks oli veebruaris õpetajate palgafondi kasv.

Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses 10-aastase võlakirja emissiooni ja EURIBORi tõusuga. 2024. aasta veebruari finantskulud olid 13,7 miljoni euro võrra ehk 2,8 korda suuremad kui eelneval aastal samal ajal.

Edasiantud maksutulud suurenesid veebruaris 28,1 miljoni euro võrra kasvutempoga 8,3 protsenti aastas peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete tasumise ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.