"Tõesti me oleme lähtunud heast tavast, et maksuotsused peavad olema vastu võetud kuus kuud enne nende jõustumist. Uute maksude kehtestamisel on see piir. Kui me täna otsustasime valitsuses saata need asjad riigikokku, siis selle menetluse me oleme arvestanud niimoodi, et ta peaks jõudma enne jaanipäeva vastu võetud, enne kui riigikogu läheb valijatega suvekohtumistele, siis jah, sellesse ajaraami rohkem ei mahu," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

ERR-i reporter Toomas Pott küsis Kallaselt, kas sel juhul plaanib valitsus hakata täitma järgmise aasta eelarveauku kärbetega.

"Kohati mulle tundub, et oleme teinud vea sellega, et oleme informeerinud avalikkust, et me iga kuu neid koosolekuid peame. Otsuseid me teeme augustis. See, et me neid koosolekuid peame, on selleks, et jõuda parematele kokkulepetele augustis. Aga kokkulepetele jõuame augustis. See on meie sisene tööprotseduur. Loomulikult käime järjest läbi neid tükke, mida veel saaks teha. Aga lõppkokkuvõttes peame kogu selle pildi saama kokku augustiks ja selle jaoks me teeme tööd," vastas Kallas.

"Kui me ei suuda neid auke täita, siis on meie defitsiit suurem kui lubatud. Ja kui meie defitsiit on suurem kui lubatud, siis järgneb sellele rikkumismenetlus. Aga meil siiski on sinna veel aega. Ja tõesti, mitte kunagi varem ei ole tehtud nii, et seda riigieelarvet ja eelarvestrateegiat arutatakse iga kuu selleks, et jõuaksime kaalutud otsusteni, et saaksime enne teha sammud ära, et me augustis saaksime kindlamatele alustele riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia ehitada," lisas Reformierakonna juht Kallas.

Tsahkna: tulemas on väga rasked otsused

Välisminister ja erakonna Eesti 200 esimees Margus Tsahkna ütles, et olukorra tõsidus ei ole poliitikutele ja ka ühiskonnale kohale jõudnud. "Et meil on tõepoolest umbes miljard seda auku ja seda ei saa minna täitma ühe või teise maksuga. Kindlasti üks asi, mida me oleme arutanud, on kulude kokkuhoid. Kuidas see toimub, see on hoopis teine küsimus ja lõplikud otsused sünnivad augustis," rääkis Tsahkna.

"Väga rasked otsused on tulemas. Mingit imelaeva ei tule mitte kuskilt. Ja see koalitsioon on minu hinnangul võimeline neid otsuseid langetama, isegi kui meil on maailmavaatelisi erinevusi. Kui sotsid räägivad, et nad tahavad maksutõuse, siis meie ütleme, et me maksutõuse ei taha, vaatame enne teistele meetmetele otsa," lausus Tsahkna.

Tsahkna viitas, et näiteks Soomes arutab valitsus praegu pensionide langetamise üle. "See on see tõsiduse aste, me siin ei räägi sellest absoluutselt," lausus ta.

"Mulle meeldib see, et me ei saa kokku augustis kuskil mõisas või kuskil muus keldris ja siis oleme 24 tundi kinni söömata ja joomata ja siis tuleme välja geniaalsete lahendustega, mis lõpuks selgub, et ei pruugi lahendus olla. Me saame iga kuu kokku ja vaatame sellele seisule otsa," ütles ta veel.

Viimane valitsuse kärpeplaan, kus iga minister tõi lauale erineva suurusega kokkuhoiukohti, Tsahkna sõnul ei töötanud.

"Kuidas tuleb teha, on see, et kui tõesti poliitiline soov ja vajadus on olemas, anda kõigile üks väga selge protsent. Üks protsent – iga minister, iga ministeerium vastutab oma valdkonna eest. Võtame ette kõik sihtasutused, kuhu on väga palju raha ära peidetud, kust tuleb võtta tegevuskulusid alla. Me peame vaatama, mida kohalikud omavalitsused tegelikult teevad, ka nemad paisuvad," rääkis Tsahkna.

Kui sel aastal laenab Eesti valitsus 1,7 miljardit eurot, siis järgmisel aastal juba tugevalt üle kahe miljardi. Tsahkna ütles, et kui laenu võtta, siis investeeringuks.

"Kõige viimasena laen. Aga kui võtta midagi laenu peale, siis selleks, et investeerida kuskile mingisse protsessi, mis toob kokkuhoidu või toob vähemalt mingi tõusu kas majanduslikult või mingis valdkonnas," rääkis ta.

Madis Kallase sõnul 2026. aastal üksnes kärpimisest ei piisa

Ülejärgmisel aastal regionaalminister Madis Kallase (SDE) hinnangul ainult kärpimisest ei piisa. Tema hinnangul aitaks sisustamata riigikaitsemaks.

"Kui lähtuda reaalsetest valikutest, siis 2025. aasta vaatest tähendaks see ennekõike teatud ulatustes kärpeid erinevate ministeeriumite vaates. Aga juba 2026. aastaks – oleme kogu aeg öelnud, et loomulikult, keegi ei soovi täiendavaid makse –, aga täiendav riigikaitsemaks on meie hinnangul üks väheseid meetmeid, mis avalikkuse poolt on saanud pigem positiivsema tagasiside. Meie hinnangul kärpida niivõrd suurt summat ei ole võimalik ilma, et me üliolulisi teemasid Eesti vähendaksime," rääkis Kallas.

Häid variante, kust kärpekohti leida, valitsuse hinnangul pole.

"Ma ei kujuta ette, et me hakkame pensione kärpima. Ja kui me ühe erandi teeme, tähendab see juba, et me tegelikult peame vaatama üle ikkagi juhtumipõhiselt ministeeriumite eelarved, vaatama üle, mida on võimalik kärpida, mida ei ole võimalik," sõnas Madis Kallas.