Kaja Kallas: on küsimus, kas kärpida ühtlaselt või mõnest kohast rohkem

Kuna maksutõusudes kokkuleppele ei jõuta, kujuneb järgmise aasta riigieelarve tegemine üha enam kärpeülesandeks. Peaminister Kaja Kallas ütles ERR-ile, et tarvis oleks kärpida ligi seitse protsenti kõigist valdkondadest.
Saan ma õigesti aru, et kui välja jätta need asjad, mis juba nii-öelda torus on, siis järgmiseks aastaks uusi maksutõuse ehk käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu ega täiesti uut maksu ei tule?
Jah, seda me ei ole praegu otsustanud.
Aga sellisel juhul peab ju kogu eelarvestrateegia ülesande täitma kärbetega.
Sisuliselt on kaks valikut. Kas hoida kokku ja kärpida või täiendavaid tulusid leida. Ja kui me täiendavaid tulusid ei leia, siis me peame selle lahendama kokkuhoiuülesandega.
Kas lisaks Eesti 200-le toetab ka Reformierakond mõtet teha katuskärbe, ehk määrata mingi protsent, mille jagu kõik peavad kärpima?
Selliseid ettepanekuid on olnud ja me oleme niimoodi ka varem teinud. 2021. aastal said ka kõik sellise ühtlase ülesande. Kõik said lihtsalt neli protsenti vähem raha ja vaatasid ise, kust kulusid kärpida.
Miks me praegu ei ole seda veel teinud, on see põhjus, et kui te mäletate 2021. aastat, siis seal tulid asjad, mis rahva pahameelt põhjustasid. Ja siis sai kokkuhoid üldiselt inimeste vastuseisu. Aga ega ükski nendest otsustest ei ole valutu.
Kas sellele katuskärpele on ka alternatiivi? Sest mida vähem valdkondi, kust kärpida, seda suurem kärbe valdkonnas.
Nii on, jah. Aga praegu on kärbete alt väljas olnud igasugused riigiettevõtted ja asutused väljaspool riigiaparaati, näiteks sihtasutused. Et ka neil oleks siis selge kokkuhoiueesmärk.
Kas kultuurisihtasutused peaksid saama selge kokkuhoiueesmärgi?
See on arutelu all, kas kultuur peaks olema sealt väljas.
Aga miks see üldse arutelu all on?
Sel põhjusel, et kultuuris seis on selline, et kulud ei ole nii suured, aga kogumis oleks sellest pahameel võib-olla suurem.
Ehk sealt väikest osa kärpides saaks ikkagi suurema pahameele hulga kui mujalt kärpides?
Jah, eks see nii on. Käisin ise ka nädalavahetuselt teatris ja sellele piletirahale, mida mina maksan teatrietenduse eest, paneb riik iga külastaja kohta juurde. Inimesed ei tea seda tegelikult.
Inimesed küsivad, et mis ma saan nende maksude eest. Te saate tasuta tervishoidu, kultuuri, haridust. Kõike seda me teeme maksumaksja rahaga, aga see inimesteni ei jõua. Jõuab siis, kui midagi ära võetakse.
Proovisin peast arvutada, kui palju katuskärbet oleks vaja. Arvutasin 900 miljonit eurot ja seitse protsenti igalt poolt, et me mahuksime järgmisel aastal Euroopa Liidu reeglite sisse. Oli see arvutus õige?
Jah, see on väga lähedal.
Kuidas seda seda teha ilma, et näiteks sotsiaaltoetusi kärbitaks?
See ongi väga raske küsimus. Ma ei tunneta, et oleks avalikkuse või ajakirjanduse või inimeste toetust sellele. See tundub kuidagi väga keeruline ülesanne. Eelmine kord, kui oli selline ülesanne, siis vähemalt ajakirjanikud mõistsid, miks seda teha tuleb ja aitasid ka tuge teha. Praegu seda ei ole. See ongi keeruline.
Mis variandid peale selle on? Sest maksutõusu kohta te ütlete, et ei ole kokkulepet ja see lööks majandust. Kas sellele seitsmeprotsendisele Eesti riigi kärpimisele on mingit alternatiivi?
Alternatiiv on ka see, et võtta ühest valdkonnast lihtsalt rohkem, et teised peaksid tegema vähem ja et kogumis tuleks pilt kokku. Võttes ühest valdkonnast rohkem saad küll selle valdkonna pahameele, aga teised justkui toetavad. Tehes kõigile ühtlaselt saad kõigilt ühtlase surve ja kriitika. Ega neid lihtsaid valikuid tegelikult ei ole.
Majandusprognoos näitab, et kui me lähtume riigikaitsekuludele seatud protsendieesmärgist, peaksime me tuleval aastal 60 miljonit eurot vähem kulutama, kui riigieelarve strateegias ette nägime. Kas sinna peaks leidma lisaraha või peaks lähtuma protsendikokkuleppest?
Me ei ole seda niimoodi veel arutanud. Igal juhul peame me praegu riigikaitsesse investeerima, sest meil on kõige keerulisem julgeolekuolukord 30 aasta jooksul. Aga tõsi on see, et eelarves on ka väga suur surve.
Praegu oleks veel aega tõsta käibemaksu või tulumaksu. Eelnõu jõuaks ju kirjutada ja suveks riigikogust läbi lasta. Miks te seda siis ei tee?
Sest ei ole sellist poliitilist kokkulepet. Ja lihtsalt ajaliselt ei jõuaks.
See eelnõu pole ju raske teha.
Kõige olulisem on, et poliitilist kokkulepet pole, et keda maksutõusud kõige rohkem mõjutavad.
Ma saan aru, sotsid pole nõus käibemaksu tõstma ja Reformierakond pole nõus tulumaksu tõstma.
Viimati me arutasime eelkõige kulude kokkuhoiu meetmeid. Aga jah, need jooned üldiselt niimoodi lähevad, et meie valik oleks pigem tarbimist maksustada, sotside valik on pigem tulu maksustada.
Kõige selle juures on küsimus lisataotlustest. Kas te näete mingit võimalust, et õpetajate ja päästjate palgad võiksid järgmisel aastal tõusta?
Järgmisel aastal kaob ära maksuküür ja nii õpetajate, politseinike kui ka päästjate sissetulekud kasvavad tänu sellele märkimisväärselt. Õpetajatel isegi sada eurot kuus.
Aga lisaks sellele?
Ei näe, et oleks praegu võimalust.
Kas see valitsus veel sügisel riigieelarve kokku saab panna?
Ma loodan küll. Ja muide, õpetajate palkadest tulid eelmine nädal numbrid. Kohalikud omavalitsused on ka juurde pannud ja õpetajate keskmine palk on sel aastal üle 119 protsendi Eesti keskmisest. Ehk siis just see, mida oli varem ka lubatud.
Toimetaja: Marko Tooming