Ukraina on Venemaa agressiooni vastu võideldes jõudnud väga raskesse olukorda, puudus on absoluutselt kõigest, kaasaarvatud elavjõust.

"Vaenlasel on meiega võrreldes 7- kuni 10-kordne ülekaal. Meil on puudus elavjõust," lausus Ukraina relvajõudude ühendvägede väejuhatuse ülem kindral Juri Sodol.

Kui elavjõu ehk sõdurite osas saab ennast aidata peamiselt ikka Ukraina ise, välismaalastest vabatahtlike osa jääb paratamatult marginaalseks, siis teisiti on relvade ja laskemoonaga. Mürskude kõrval vajab Ukraina praegu hädasti õhutõrjerelvi, nii hädasti, et Patriot-süsteeme ollakse valmis isegi laenuks võtma.

"Te ju teate, et meid rünnati täna varahommikul jälle, Harkivit, jälle Harkivit, jälle Odessat, Zaporižžjat, Kiievi ümbrust ja paljusid sealtkandi inimesi. Seepärast on õhukaitse meie jaoks esikohal, esmatähtis," ütles Zelenski.

On palju riike, kes täiemõõdulise sõja algusest peale Ukrainat toetanud, Eesti ja Leedu sealhulgas, nende riikide toetus ei rauge ka praegu.

"Minu riik on tõesti pühendunud tegema kõik endast oleneva, et varustada teid vajaliku sõjatehnikaga, mis meil on. Paraku on meie varud piiratud. Siiski oleme valmis tarnima droonitõrjesüsteeme, soomukeid, veoautosid, samuti mõnda liiki laskemoona," lausus Leedu president Gitanas Nauseda.

Arusaam enesekaitse ning praegusel hetkel Ukraina toetamise vajalikkusest on kasvamas aga kogu Euroopas, ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, pannes nurgakivi tehasele, mis hakkab tootma lõhkeainet Prantsusmaa Caesar-haubitsais kasutatavatele mürskudele.

"Maailm, millest me räägime, ei lõppe, kui ka sõda peaks homme lõppema, sest Venemaal käib praegu ulatuslik relvastumine ja kogu Euroopas näeme sõjaliste kulutuste ja tellimuste kasvu ning geopoliitika muutub kogu maailmas," ütles Macron.

Uus tehas peab tööle hakkama juba tuleval aastal, mis võimaldab senise 500 000 asemel toota aastas 1,2 miljonit mürsku.