SVP aktivistide algatatud "neutraliteedi initsiatiiv" sätestab, et Šveits ei tohiks liituda ühegagi kaitsealliansiga, kui riiki ise pole kellegi poolt rünnatud. Samuti seisab algatuses, et valitsus ei tohi liituda sanktsioonidega, kui neid pole heaks kiitnud ÜRO julgeolekunõukogu, kirjutab Financial Times.

Kuna Hiinal ja Venemaal on vetoõigus julgeolekunõukogus, tähendaks algatuse rahvahääletusel vastuvõtmine, et Euroopa suuruselt seitsmes majandus ja maailma suurim välismaiste varade halduskeskus Šveits oleks sunnitud kaotama kõik Venemaa-vastased sanktsioonid ning lisaks ei saaks see kunagi kehtestada sanktsioone ka Hiinale.

"Kui kõik riigid käituks nagu Šveits, poleks sõda," teatas SVP pressiteates, lisades, et Venemaa-vastased sanktsioonid "ohustavad meie riigi sisemist rahu ja stabiilsust, meie ainulaadset edulugu keset Euroopat".

Samuti mõistis erakond hukka väidetavad katsed õõnestada Šveitsi neutraliteeti.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse liitus Bern Euroopa Liidu Venemaa-vastaste sanktsioonidega. Paljude Vene oligarhide varad Šveitsis külmutati ning kuulsad Šveitsi pangad ei saa enam töötada menukate Vene klientidega.

Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamine põhjustas küsimusi, mida Šveits teeb, kui lääne ja Hiina suhted halvenevad veelgi. Rikkad hiinlased on viimastel aastatel olnud oluliseks rahaallikaks Šveitsi finantssektorile.

Sanktsioonid ja vaidlus selle üle, kas Šveits peaks toetama Ukrainat otseselt, käivitasid vaidluse, millel osutusid ootamatuteks liitlasteks ühel pool rindejoont konservatiivid, vasakpoolsed patsifistid ja vabaturumajanduse toetajad ning teisel pool suuresti noored euroopameelsed sotsiaalliberaalid.

Endisest SVP justiitsministrist miljardär Christoph Blocher ilmus protestide ootuses allkirjade valitsusele üleandmise üritusele koos nelja ihukaitsjaga.

Küsitluste järgi pole neutraliteedi ümber toimub debatt eriti oluline suurele osale šveitslastest, kuid selle tähtsus on tõusnud viimasel ajal, sest seda seostatakse valijaid köitvate teemadega nagu suhted EL-iga ja sisseränne.

Šveitsi parlamendi rohelisest saadik Christine Badertscher kommenteeris SVP algatust ajakirjanikele, öeldes, et see "annab kasu diktaatoritele ja sõjakurjategijatele ning ohustab Šveitsi julgeolekut".

Kuigi Šveitsi põhiseaduse järgi saab parlament seada algatuse autorite heakskiidul rahvahääletusele mõõdukama kompromissettepaneku, ei pea analüütikud seda tõenäoliseks, kuna algatajate nõudmised on väga jõulised.