Seemnevahetuse põhimõte sarnaneb Tartu ja Tallinna raamatukogudes toimuvale seemnelaenutusele. See on tasuta ning oma seemnete asemele toomine ei ole alati kohustuslik. Nii on ka päris nullist alustaval huvilisel lihtsam ja odavam erinevaid taimesorte katsetada.

Siiski tuli pühapäeval seemnepäevale ka juba kogenud aednikke.

"Tõin siia kaasa ka, aga vaatasin et kõiki neid siin on. Mõned asjad panin siia. Ma otsisin lattuba ja siis ma tahtsin saada lavendlit," rääkis hobiaednik Valli, kes eelistab seemnevahetust sissetoodud seemnetele.

"Asi on selles, et sissetoodud seemned ei ole need, mis tegelikult meie mullas kasvavad. Need seemned üldse ei idane. Sellest ei ole aru saanud sissetoojad. Aga müüakse ja ostad ja ei kasva," selgitas ta.

Kvaliteetseid seemneid sai ka osta. Oma valikuga olid kohal Maaelu Teadmuskeskuse sordiaretajad ning pärandsortide kasvataja Tiia Morfin.

"Pärandseemned on need, mis on pärandatud. Näiteks minul on vanaema hernes. Minu vanaema kasvatas, minu ema kasvatas. See on põlvest-põlve kasvatatud," rääkis ta.

"Pärandsordid säilivadki kõige paremini siis, kui sa jagad. Jagad neid sõpradega ja jagad neid vaenlastega," ütles Morfin.

Seemnepäev on osa sündmustesarjast "Kasvades oma toiduga", mille loengutes ja õpitubades on pea iga kord saal rahvast täis.

"Inimeste huvi kindlasti kasvab. Just ka toidujulgeoleku teemadel ja ka ellujäämiskunstid, mis on meie kultuuripealinna moto – iseendale toidu kasvatamine –, on muutunud populaarsemaks. Meie soov on, et see oleks nii ka noorema generatsiooniga. Kui ma tean, kust tuleb meie toit, siis ma hindan ja austan seda ja ka raiskan vähem. Ja hindan ka meie põllumeeste tööd, kes meil Eestis toitu kasvatavad," rääkis "Kasvades oma toiduga" projektijuht Elen Peetsmann.