Nüüdisaegne lasteaed ehitati Narva eesti gümnaasiumi ja põhikooli kõrvale ning kolm õppeasutust moodustavad valdavalt venekeelses piirilinnas eestikeelse hariduslinnaku.

"See muudab kindlasti enesetunde lastevanematele, et Narva suutis ikkagi ehitada tänapäevase lasteaia. Ja kindlasti on see Eesti kõige ilusam ja kõige kaasaegsem lasteaed ja kindlasti on see eelvalmistus meie kõrvalasuvasse kooli asumiseks," rääkis linnapea Jaan Toots.

Uude lasteaeda kolisid lapsed Narva eesti lasteaiast Punamütsike, mis on läbi aastate olnud eesti kogukonna lasteaiaks. Nüüd on see Vanalinna lasteaed ja nimest on kadunud keelele ja rahvusele viitav sõna – eesti.

"Mina paneksin selle eesti sinna kindlasti juurde. Need lapsed, kelle emakeel on eesti keel, leiaksid tee siia, kindlasti sellesse lasteaeda, kuna see on ainuke lasteaeda Narva linnas, kus töötavad eesti keelt emakeelena valdavad õpetajad," ütles Punamütsikese lasteaia endine juhataja Heli Adamovitš.

Esimest päeva ametis oleva uue lasteaia juhataja Jelena Kissini sõnul ei saagi Narvas enam lasteaedu rahvuse järgi jagada. Ka Vanalinna lasteaias on enamik lapsi venekeelsetest peredest.

"Kuna kõik lähevad üle eestikeelsele õppele, siis ma ei ütleks, et meie oma on eesti oma ja teised on teistsugused. Võrdsed kõik. Meil on siin kõik lapsed, igaühel on õigus saada koht selles lasteaias ja Narvas on üldse eesti kodukeelega inimesi natuke vähe," ütles Vanalinna lasteaia juhataja.

Samas on kõik ühel meelel, et kaasaegne lasteaed on lisaargument Narvas elamiseks ja töötamiseks.

130 kohaga lasteaia ehitamiseks kulutas Narva linn üle kuue miljoni euro.