Euroopa Liidu Kohtu koosseisu kuuluv Euroopa Üldkohus teatas eelmisel nädalal, et Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid Vene oligarhide Mihhail Fridmani ja Petr Aveni suhtes tuleb tühistada, sest oligarhide toetus Venemaa sõjale Ukrainas pole piisavalt tõendatud.

Ginteri sõnul näitab üldkohtu otsus, et kohus küsib Euroopa Nõukogult sanktsioonide kohta mõistlikke põhjendusi.

"Tundub nagu Euroopa Liidu Nõukogu on kuidagi püha ja puutumatu, siis tegelikult kohus käis väga metoodiliselt läbi need argumendid, mille alusel sanktsioonid kehtestati, ja leidis, et need ei ole tõsiseltvõetavad. Ehk siis nõukogu katse pärast hiljem kohtus esitada täiendavaid argumente, täiendavaid põhjendusi ei leidnud heakskiitu kohtult," selgitas ta.

"Nõukogu poolelt oli, et sanktsioonid nähakse ette selle eest, et inimene kuidagi kas toetab Ukraina-vastast agressiooni või neid inimesi, kes sellega seotud on. Ja kui sa tuled lagedale argumendiga, et 1990. aastal keegi vahetas muldmetalle toidu vastu ja siis kasutad seda sanktsioonide kehtestamiseks, siis ... leiaks midagi, mis on pärast 2014. aastat," kommenteeris Ginter.

Ginter tõdes, et oligarhide sanktsioonide alt vabastamine võib tunduda vastuvõetamatu, kuid tegevusetuse eest ei saa neid samas sinna nimekirja panna.

"Ma ei kiida takka nende inimeste käitumist või midagi, aga ka Aleksei Navalnõi lesk hiljuti kritiseeris, et see etteheite sisu on see, et nad ei ole piisavalt vokaalselt hukka mõistnud Ukraina-vastast agressiooni. Aga see on ju tegevusetus. Kui sa inimesed paned sinna nimekirja tegevusetuse eest, siis võiks meid kõiki sinna nimekirja panna, et kas me oleme piisavalt vokaalselt seda hukka mõistnud. Kindlasti see on ebameeldiv ja valus pill neelata meile ja kindlasti ka mina ei rõõmusta selle üle niimoodi inimesena, et nad pääsesid sealt nimekirjast. Aga ma arvan, et selline olukord, kus kohus ei paranda halduse vigu, on tegelikult õige. Võimude lahususe järgi kohus kontrollib, kas haldus tegi oma tööd õigesti või valesti, mitte ei hakka neid lappima kuidagi," rääkis ta.

Ginter märkis, et Fridman ja Aven on juba lisatud järgmistesse sanktsioonipakettidesse, kuid argumendid võiksid olla seekord rohkem põhjendatud.

"See, et sa oled ühe ringi võitnud, ei tähenda seda, et sa oled prii. Kindlasti sanktsioonide kehtestamine tehakse uuesti ja juba ongi nad ju teistes pakettides ilusti sees. Ehk siis nad ei ole veel kuhugi pääsenud. Aga need argumendid võiksid olla seotud kuidagi Ukrainaga ja selle ajaga, mille jooksul Ukrainas agressioon on tõesti aset leidnud," sõnas ta.

Vene külmutatud varade kasutamine pole kiire protsess, kuid oluline sõnum

Eesti on praegu Euroopa Liidus esirinnas selles, et võtta Venemaa külmutatud varad Ukraina ülesehitamise jaoks kasutusse.

"Juhul kui me oleme külmutanud nende inimeste varad sanktsioonide raames, Euroopa Liit on öelnud, et need inimesed on päriselt pahad ja Euroopa Üldkohus on kinnitanud, nad on pahad ja Euroopa Kohus kõrgemal astmel on kinnitanud, et nad on pahad, siis võiks võtta need varad selle asemel, et neid hoida ja lasta amortiseeruda, müüa need ära, anda see raha Ukraina ülesehitamiseks ja hiljem kompenseerida sellisel hetkel, kui sanktsioonid kustuvad. Ja kui Venemaa hakkab siis reparatsioonide korras sõjakahjusid kinni maksma, siis nii-öelda praegune paigalseisev vara asendada tulevikunõudega Venemaa vastu," selgitas Ginter.

"Praeguse teooria järgi on plaan selline, et see vara konverteeritakse rahaks, antakse Ukrainale ülesehituse jaoks ja see raha makstakse tagasi läbi rahvusvahelise lepingu. Ehk kui Venemaa maksab rahvusvahelisele organisatsioonile hüvitise summa sõjakahjude eest, siis kuna see summa on juba nii-öelda vara arvelt kuidagi Ukrainale üle kantud, siis toimub seal tasaarvestus. Ehk siis tegelikult see vara asendatakse nõudeõigusega Vene riigi vastu," rääkis ta.

Ginteri sõnul ei toimu sellise protsessi elluviimine kiiresti, kuid annab olulise sõnumi.

"Ehk siis, kui Euroopas hakatakse ütlema, et nüüd teie varad on ikkagi ohus, siis võib-olla hakkab ka natukene poliitika kuskil muutuma. Vähemalt selline naiivne lootus on. Loodame, eks elame-näeme," sõnas Ginter.