Maaomanik, kelle maksusummaks arvestati mullu 180 eurot, sai tänavu teate 240-eurose maksusumma kohta. Seadus ütleb, et maamaks ei tohi tõusta rohkem kui 10 protsenti aastas, mistõttu tekitas 33 protsenti kerkinud summa maaomanikus imestust.

Maksuameti kinnitusel on kõik tegelikult korrektne. MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp ütles ERR-ile, et selle aasta maamaksu arvutamisel on esimeseks tehteks maa tänase väärtuse ja vastavale maa sihtotstarbele kehtiva maksumäära korrutamine. Saadud korrutise tulemuse puhul kehtib kaitsemehhanism, kui see summa on rohkem kui 10 protsenti suurem eelmise perioodi ilma vabastuste ja soodustusteta maamaksusummast.

"Seega välja tuleb arvutada ka vana, 2001. aasta hindamistulemuste alusel kehtinud maa väärtuse ja 2023. aasta maksumäärade korrutis ning võrrelda seda korrutise tulemust 2024. aasta maa väärtuse ja maksumäära korrutise tulemusega," selgitas Parksepp, kelle sõnul on maksuameti kodulehel selleks olemas ka näidisarvutus.

Kui maa praeguse väärtuse ja kehtiva maksumäära korrutis on kümme protsenti suurem kui 2001. aasta maa väärtuse ja 2023. aasta maksumäära korrutis, siis rakendub kaitsemehhanism. Seejärel arvutab maksuamet maapõhised maksuvabastused ja isikupõhised maksusoodustused, lahutab need maha varem väljaarvutatud ja kaitsemehhanismiga korrigeeritud maksusummast ning saabki sellel aastal tasumisele kuuluva maksusumma.

Parksepp ütles, et kaitsemehhanismi rakendatakse siis, kui katastriüksuse maamaksusumma enne maksuvabastusi ja -soodustusi on eelmise perioodi maamaksusummast üle kümne protsendi suurem ja seetõttu võibki juhul, kui katastriüksusel on maksuvabastusi või -soodustusi, selle aasta maamaks eelmisest aastast rohkem kui 10 protsenti erineda.

Samuti võib maamaks eelmisest aastast üle 10 protsendi erineda siis, kui maaüksuse sihtotstarve või pindala on vahepeal muutunud, sest ka siis on on arvutuskäik erinev.

"Kuna iga kinnistu puhul on palju erisusi, mida maksu arvutamisel arvesse tuleb võtta, siis olemegi oma kodulehel proovinud võimalikult palju erinevaid olukordi ära kaardistada ja täpsemaid selgitusi anda korduma kippuvate küsimuste rubriigis," ütles Parksepp.

Tänavu mõjutab maksusummat enim 2022. aastal läbi viidud maade korraline hindamine, maamaksu tõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism ja kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumäärade märkimisväärne allapoole toomine võrreldes varasemaga.

Eelmised maade korralised hindamised toimusid 1993., 1996. ja 2001. aastal. Viimasest hindamisest möödunud 20 aasta jooksul on maa väärtus turul mitu korda kasvanud ja leevendusmehhanismide eesmärk on hoida ära hindamisest tulenevat hüppelist mõju maamaksule ja kasutustasudele.

Parksepp märkis, et kuigi maa väärtus Eestis on võrreldes viimase hindamisega 8,3 korda tõusnud, maamaksuga kogutav summa ei kasvanud. Maamaksu maksab küll senisest rohkem inimesi, kuid kokku kogutakse varasemaga võrreldes väiksem summa.

"Seda põhjusel, et seadusega vähendati maksimaalseid maksumäärasid, mida kohalikud omavalitsused saavad seada," ütles Parksepp, kelle sõnul peakski 10-protsendiline või viieeurone maamaksu tõusu piirmäär aitama vältida maamaksu järsku tõusu.

Sellel aastal säilisid kõik senised maksuvabastused ja -soodustused, seejuures lisandus kodualuse maa soodustus ka liitsihtotstarbega maaüksusele, kui üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks, kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind, siis alates 2024. aastast koduomanik selles majas oleva ärimaa pealt maamaksu ei maksa.

Märtsis saatis regionaalminister Madis Kallas, kes sel teisipäeval oma tagasiastumisest teatas, kooskõlastusringile eelnõu, mis muudaks alates järgmisest ja ülejärgmisest aastast maamaksu määramise põhimõtteid. Eelnõus pakuti muu hulgas välja maamaksu aastase kasvu piirmäära suurendamine 10 protsendilt 50 protsendini.

Siiski on eelnõusse praeguseks tehtud muudatus, mille kohaselt jääb see ka tuleval aastal 10 protsendi juurde.