Iisraeli rünnak oli vastulöök Iraani drooni- ja raketirünnakule, mis omakorda oli vastus Iisraeli-poolsele rünnakule Iraani konsulaadi pihta Damaskuses, Süürias, selgitas europarlamendi saadik Sven Mikser (SDE).

Mikseri sõnul on olukord murettekitav, sest siiani olid Iraan ja Iisrael hoidunud löökide andmisest üksteise suveräänsete territooriumite pihta.

"See on selline eskalatsioon, mille taga ei ole ilmselt kummaltki poolelt suuremat strateegilist plaani, aga mis võib halvemal juhul viia suure regionaalse sõjani," ütles Mikser.

Kumbki pool ei taha sõja vallandumist

Mikser rääkis, et sõja vallandumist ei soovi kumbki pool. "Iisraelil on nii-öelda julgeoleku väljakutseid praegusel hetkel piisavalt ka selle täiendava vastasseisuta. Ka Iraani usujuhid ilmselt mõistavad, et neil täiemahulisest vastasseisust on väga vähe võita," sõnas ta.

"Samas sellistes olukordades tihti ollakse sunnitud sisepoliitilisel kaalutlusel nii-öelda näo päästmiseks – reageerima igale rünnakule veel suurejoonelisema rünnakuga. Selline eskalatsioon võib toimuda ka siis, kui kummalgi poolel ei ole selleks tegelikult mingit strateegilist plaani ega ka huvi," lausus ta.

Rünnak toimus sõjaliselt olulises piirkonnas. Eeldatavasti oli rünnaku sihtmärgiks radarijaam, mis asub ühe Iraani kõige suurema lennubaasi läheduses. Isfahani provintsis, kus rünnak aset leidis, asub ka mitmeid Iraani olulisi tuumarajatisi – teadusrektorid, uraani rikastamistehas ning konversioonitehas, selgitas Mikser

Mikseri sõnul on rahvusvaheliselt kõige muret tekitavam see, kui rünnatakse otse Iraani tuumaobjekte, mille tagajärjel asub Iraan töötama sõjalise tuumaprogrammi kallal.

Rahvusvaheliste vaatlejate sõnul oli rünnaku sihtmärk tõenäoliselt õhuväebaas.

Suurriigid on huvitatud olukorra rahunemisest

Mikser ütles, et suurriigid on huvitatud olukorra de-eskaleerimisest. "Regionaalsest sõjast on võita väga vähestel. Kui peaks vallanduma kontrollimatu eskalatsioon, siis on väga raske kõrvale jääda regiooni väiksematel riikidel. Seda enam, et Iraanil ja Iisraelil ei ole vahetut piiri. Neid õhulööke tuleb vahetada üle kellegi pea. See sunnib paratamatult võtma neid riike positsioone, teatud mõttes taluma sellist situatsiooni, astuma mingeid vastusamme," selgitas Mikser.

Ta lisas, et USA-l on regioonis palju sõjaväebaase ja sõjalisi huve, mida olukorra teravnemisel ollakse sunnitud kaitsma.

"Kõik on huvitatud, et olukord püsiks nii-öelda kaane all," ütles Mikser.

Iraan on ainus jõud regioonis, kes võib Iisraeli eksistentsiaalselt ohustada

"Iisrael kindlasti tunneb enda julgeolekut ohustatuna mitmest suunast, aga Iisrael on olnud, ja jätkuvalt on, regiooni kõige arenenum sõjajõud. Sõjaliselt võimsuselt ületab märkimisväärselt kõiki oma naabreid. Ainuke potentsiaalselt eksistentsiaalne julgeolekuoht Iisraeli jaoks ongi Iraan. Seda loomulikult mustemal juhul, kui Iraan tõepoolest saavutab tuumarelva-võimekuse," ütles Mikser.

Mikser rääkis, et pärast Iisraeli vastulööki Hamasi terrorirünnakule, on Gazas tekkinud humanitaarkatastroof ning rahvusvaheline sümpaatia on kaldu Palestiina tsiviilelanike suunas.

"Pärast Hamasi terrorirünnakut, ja Hamas on olnud ka väga suures osas Iraani poolt sponsoreeritud organisatsioon, rahvusvaheline sümpaatia ja kaastunne kuulus Iisraelile. Pärast seda, kui hakkasid kuhjuma tsiviilohvrid Iisraeli vastuoperatsioonis, see sümpaatia üha enam kaldus Palestiina tsiviilelanike suunas," rääkis Mikser.

Mikser: suurimad kannatajad võivad olla Gaza tsiviilelanikud

"Tänaseks päevaks on hukkunud üle 34 000 inimese, kellest üle kolmandiku arvatakse olevat lapsed. Ähvardab tõsine näljahäda. Tõeline humanitaarkatastroof, mille sarnast maailm ei ole pikka aega näinud," sõnas ta.

Ta ütles, et kui Iisrael satub Iraaniga sõjalisse vastasseisu, siis kaheneb läänemaailma liidrite soov ja võime survestada Iisraeli valitsust tegema järeleandmisi, et lubada rohkem humanitaarabi Gazasse.

"Ma arvan, et selle eskalatsiooni kõige suuremad kannatajad võivad olla Palestiina tsiviilelanikud Gazas," lõpetas ta.