USA president Harry Truman oli esimene maailma liider, kes Iisraeli 14. mail 1948. aastal iseseisva riigina tunnustas. Sellest ajast alates on kahe riigi vahel olnud väga tugev side.

USA sõjaline abi Iisraelile küündib igal aastal miljarditesse dollaritesse, mõlema riigi sõjatööstuse koostöö on erakordselt tihe. Ameerika Ühendriigid toetavad Iisraeli poliitilisi samme ka diplomaatiliselt.

Vaid mõni päev pärast 7. oktoobril Hamasi korraldatud terrorirünnakut, milles hukkus enam kui 1000 iisraellast, külastasid nii USA president Joe Biden kui ka välisminister Antony Blinken Israeli, et väljendada riigile oma toetust.

"Tulin Iisraeli ühe sõnumiga: te ei ole üksi. Te ei ole üksi. Kuniks USA püsib – ja me püsime igavesti – ei jäta me teid kunagi üksi," ütles Biden.

Praegu, enam kui kuus kuud hiljem, on maailmale vankumatuna tundunud liidu suhted aga jahenenud ning USA toon muutunud.

"USA poliitika on järjepidevalt toetanud Iisraeli ja selle eesmärki eemaldada Hamas kui Gazat valitsev jõud. Sõja jooksul on see aga nihkunud, eriti viimastel nädalatel. Mure on selle üle, mida Iisrael täpselt Hamasi alistamise all mõtleb," selgitas George Washingtoni ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Nathan Brown.

Gaza sektorit räsiv humanitaarkriis ning kümned tuhanded hukkunud palestiinlased, kellest suurem osa naised ja lapsed, on Ameerika avalikkuse kallutanud Iisraelilt palestiinlaste poole. President Joe Biden on sattunud surve alla, sest suur osa ameeriklastest pole rahul, kuidas viimane on olukorraga Lähis-Idas toime tulnud.

"Kõik see on viinud Iisraeli toetamise vähenemiseni. Eriti sellistes kohtades nagu Ameerika Ühendriigid, kus loodeti, et olukord taandub kiiresti. Tõsiasi, et see on nii kaugele süvenenud, on toonud muutuse võrreldes sellega, kus Ameerika Ühendriigid olid mõne kuu eest," ütles George Washingtoni ülikooli politoloogia professor Michael N. Barnett.

Enam kui pooled ameeriklastest ei kiida Iisraeli tegevust Gaza sektoris heaks ning nõuavad president Bidenilt humanitaarkatastroofi lahendamiseks ja relvarahu saavutamiseks jõulisemaid samme.

Kõige enam on Bideni Lähis-Ida poliitikast häiritud noored demokraatidest valijad. Seetõttu on Biden pidanud novembris toimuvaid üldvalimisi silmas pidades oma seniseid sõnumeid kohendama.

"Enamikul noortel ameeriklastel on selle kohta arvamus, mida neil ei olnud enne 7. oktoobrit. Noorem põlvkond näeb seda vähem läbi huvide konflikti või holokausti vaatenurga ja palju rohkem läbi sotsiaalse õigluse vaatenurga. Bideni administratsioon ja Biden ise ning enamik kõrgeid ametnikke on pärit vanemast põlvkonnast. Suur hulk valijaid, mitte enamik, kuid piisav hulk, et midagi valimistel muuta, on nooremast põlvkonnast. Seega peavad poliitikud välja tulema teistsuguse kodumaise sõnumiga oma valijaskonnale," rääkis Brown.

Kas noorte demokraatide pahameel võib üldvalimistel siis otsustavaks saada?

"Kas need noored valijad, kes on USA Iisraeli-poliitikast häiritud, jäävad kõrvale, teades, et see võib kahjustada Bideni võimalust saada tagasi valitud ning tooks Trumpi tagasi Valgesse Majja? Neile ei pruugi Biden meeldida, kuid enamikule neist valijatest meeldib Trump veel vähem," sõnas Barnett.

Kuid ka kongressi demokraadid on Iisraeli suunal aina teravamalt sõna võtmas, paljud neist soovivad viivitamatut relvarahu. Vabariiklased seevastu seisavad kindlalt Iisraeli selja taga.

Ekspertide sõnul on Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli vahel erimeelsusi olnud ka varem, kuid pikale veninud sõda Gazas võib senistele suhetele jätta sügava jälje.

"Minu jaoks on küsimus hoopis pikaajalistes suhetes. Kas USA on muutumas? Veel täpsemalt, kas demokraatlik partei on muutumas? Arvan, et Joe Bidenist saab viimane Iisraeli-meelne demokraatlik president. Kui vabariiklane, siis kindlalt Iisraeli pooldaja. Kuid tulevikus kõlab demokraatlik president veidi enam nagu Põhjamaade liider, mitte kui ajalooliselt tuntud Ameerika liidrid," rääkis Brown.