Kui Euroopa Komisjoni kunagine president Jacques Delors (1985-1994) oli omal ajal tunnistanud, et Euroopa ühisturu kõigi jaoks armsaks tegemine ei ole võimalik, siis Letta ütles, et soovib just jätkata sealt, kus Delors peatuma pidi. Itaalia ekspeaminister soovitab oma 147-leheküljelises raportis liita ühisturuga ka energia, telekommunikatsiooni ja finantssektor, mis Delors'i ajal jäid riikide suveräänsuse valdkonnaks, kirjutas väljaanne Politico.

Praeguste fragmenteerunud turgude ühendamine üheks üle-Euroopaliseks turuks peaks andma tõuke nende sektorite arengule ja muutma neis tegutsevad ettevõtted konkurentsivõimelisemaks üle maailma, usub Letta.

"Siin on selge seos. Ühisturu integreerimine on konkurentsivõime jaoks fundamentaalse tähstsusega," ütles ta.

Letta tunnistas Politicole, et ühisturgu skeptiliselt suhtuvate inimeste veenmiseks tuleb leida positiivseid argumente. "Meil pole enam Covidit ja ei piisa ka [Vene liidrist Vladimir] Putinist. Võib-olla peame ootama [USA ekspresidenti ja uuesti samasse ametisse kandideerivat Donald] Trumpi. Trump on hea mobiliseerija," rääkis ta, kuid lisas, et ei sooviks negatiivset või mõnest katastroofist tõukuvat mobiliseerumist.

Letta ütles ka, et loodab oma raportist EL-i liidritele olulist abimeest otsuste tegemisel ning samuti ka Euroopa Keskpanga endisele presidendile Mario Draghile, kes samuti Euroopa Liidu konkurentsivõimest raportit koostab.

"See ei ole piibel, see on tööriistakast," vastas Letta hinnangutele, et tema raportist saab EL-is justkui pühakiri, vahendas portaal EurActiv.com.

Muu hulgas soovitab Letta oma raportis luua väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ühtse keskkonna ligipääsuks avalikele kapitaliturgudele, viia läbi Euroopa telekommunikatsioonituru suurem piiriülene konsolideerimine ja Euroopa energiainfrastruktuuri kapitaalremont, et "tagada elektri-, vesiniku-, süsiniku kogumise ja ladustamise sektorite sujuv ühenduvus", edastas EurActiv.

Portaali ajakirjanik Thomas Moller-Nielsen kirjutas, et ehkki Letta ei kasuta oma raportis kordagi sõna dereguleerimine, kumab see läbi paljudes tema soovitustes, kus räägitakse vajadusest "vähendada" või "kärpida" ettevõtete "halduskoormust", "bürokraatiat", "regulatiivset koormust" ja "bürokraatlikku koormat".

"Tõepoolest, ühel korral mõistetakse raportis selgesõnaliselt hukka Euroopa ettevõtete ülereguleerimine, mis Letta väitel soosib tahtmatult Euroopa-väliseid ettevõtteid, kes ei ole seotud sama rangete reeglitega," märkis Moller-Nielsen.

Kuna mitmesugused eeskirjad raskendavad äriajamist, pole sugugi üllatav, et Letta ettepanekutest on eriti suures vaimustuses Euroopa ettevõtted, lisas ajakirjanik.

"Me nõustume Letta raporti põhisõnumiga," ütles üle-Euroopalise lobirühma BusinessEurope peadirektor Markus Beyrer oma avalduses. Beyreri sõnul lahkuvad ettevõtted ja investeeringud Euroopa Liidust sageli just liiga keerulise ja bürokratiseerunud regulatiivse raamistiku tõttu, mis on ühtlasi ka killustatuse allikaks.

Siiski oleks ebaõiglane pidada raportit ainult korporatsioone toetavaks manifestiks, rõhutas EurActivi ajakirjanik. Näiteks kinnitab Letta "selgete tingimuslikkuse kriteeriumide" tähtsust, sealhulgas töötajate õiguste kaitset, kui kulutatakse riigi raha. Selliseid poliitilisi ettepanekuid on soojalt tervitanud Euroopa töötajate esindusorganisatsioonid, sealhulgas Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), mis esindab 45 miljonit töötajat üle Euroopa.

Sellegipoolest on ETUC-i reaktsioon raportile märgatavalt külmem kui ärigruppide reaktsioon, tõdes EurActiv.

Euroopa Liidu riikide liidrid tervitasid neljapäeval lõppenud ülemkogu järeldustes Letta poolt aruannet "Much More Than A Market" ("Palju enamat kui turg") ning kutsusid eesistujariike tegelema aruandes esitatud soovitustega veel enne aasta lõppu.

Ülemkogu rõhutas järeldustes, et Euroopa Liit vajab konkurentsivõime kokkulepet, mis põhineks täielikult integreeritud ühtsel turul.

"See nõuab jõupingutusi nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ja kõigis poliitikavaldkondades, et kaotada majanduskasvu, tootlikkuse ja innovatsiooni erinevused liidu ning tema rahvusvaheliste partnerite ja peamiste konkurentide vahel. Selleks tuleb poliitikameetmeid paremini kasutada Euroopa majandusliku, tootmis-, tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks, tagades seeläbi liidu majandusliku vastupanuvõime ja tööstuse uuendamise, ülemaailmse konkurentsivõime, tehnoloogilise juhtpositsiooni ja atraktiivsuse ärikeskkonnana. Sellega seoses on äärmiselt oluline püüelda nii ülemaailmselt kui ka ühtsel turul võrdsete võimaluste poole," öeldakse ülemkogu lõppdokumendis.

Ülemkogu esitas oma seisukohad EL-i majanduse ja selle konkurentsivõime edendamiseks järelduste tekstis rohkem kui kaheksal leheküljel.