Tehnikakõrgkooli uurimistöö soovitab reguleerida kastirataste kasutamist
Kuna kastirattaid on viimasel ajal aina enam tänavatel liikumas, siis on ametnikud asunud kaaluma, millised piiranguid ja kohustusi tuleks nende kasutajatele kehtestada. Näiteks on kõne all variant keelata alaealistel nende juhtimine.
Viimasel ajal on tänavapilti ilmunud palju kastirattaid ja nendega sõidetakse ringi iga ilmaga. Ilmselt muutuvad need veelgi populaarsemaks, sest riik annab nende ostmiseks 1000 eurot toetust.
Eesti seaduste järgi on kastiratas lihtsalt üks tavaline jalgratas ja iga kümneaastane, kel on jalgrattajuhiluba olemas, võib sellega mööda tänavaid sõita ja kui tahab, siis paar kolm sõpra ka kaasa võtta.
Politsei initsiatiivil valmis Talllinna tehnikakõrgkoolis bakalaureusetöö, mis soovitas hakata reguleerima kastirataste kasutamist, kuna nendega sõitmine ei ole võrreldav jalgratta omaga.
"Pidurdusteekond võib olla pikem, tema pöörderaadius olenevalt kastirattast on erinev ja sama on ka see, kui sa sõidad kiiresti, siis ka juhitavus avaldab mõju," selgitas Tallinna tehnikakõrgkooli liikuvusuuringute projektijuht Rõõt Laigu.
Oma töös soovitab ta keelata kastiratastel kõnniteedel sõitmine, nõuda laste kinnitamist turvarihmadega, aga ka kiirusepiirangut kuni 25 kilomeetrini tunnis. Osa tema ettepanekutest on nüüdseks jõudnud ametnike lauale.
"Kliimaministeeriumisse saadeti edasi ka see, et kastirattaga võiksid sõita alates 16. eluaastast, lisaks tuleks sinna sätestada kastirattale õige taristu, et oleks võimalik sõita. Ja kiivrikandmise kohustus, mis praegu on 16. eluaastani, on ka seal kastiratta sees istudes," rääkis Laigu.
Kuus aastat kastirattaga Tallinnas liigelnud Tõnu Tunnel on ettepanekute suhtes pisut skeptiline.
"On olemas ka selliseid, mis on sisuliselt täiesti tavalise jalgratta suurune. Ma ei näe probleemi, miks sellega ei võiks sõita 14-aastane laps, kui ta sellega hakkama saab. Ja siis need kolmerattalised, suuremad kastiga, millega tavaliselt inimesed veavad lapsi lasteaeda, seal tegelikult laps ei ulatu seda juhtima," selgitas Tunnel.
"Võib-olla peaks natukene vaatama ja settima, mingid asjad peaksid meil terve mõistusega olema reguleeritud. Aga kui meil seda talupojamõistust ei jagu nagu me nägime kergliikuritega, eks siis tuleb reguleerima hakata seadusega," sõnas politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
Kiirusepiirangut Loigo vajalikuks ei pea, sest juba praegu on kergliikuri lubatud maksimum kiirus 25 kilomeetrit tunnis. Küll aga peab ta vanusepiirangut põhjendatuks.
"Kes sellega sõitnud on, see teab väga hästi, et ega see ei ole kergesti juhitav. See ees kast, sa pead ikka rohkem seda trajektoori arvestama ja paratamatus on see, et mida noorem liikleja, seda vähem on tal kogemust," ütles Loigo.
Kliimaministeerium ei ole veel täiendava piirangu vajalikkust hinnanud, seega esialgu kehtivad kastirattaga liiklemisele samasugused reeglid nagu tavalise jalgrattaga liiklemisele.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"