Leht märgib, et ilmselt valmistavad okupandid ette pinnast suviseks pealetungiks. Moskva strateegia hõlmab nii õhurünnakute hoogustamist Ukraina energiaobjektide vastu kui ka saavutusi rindejoonel nagu Tšassiv Jari linna vallutamine eesmärgiga hõivata see 9. maiks. See avaks Venemaa jaoks tee kogu Donetski oblasti okupeerimisele.

"Selleks, et Ukraina saaks end selle pealetungi eest kaitsta, peab ta muutma oma strateegiat," väidab Forbes.

Ukraina, nagu ka Venemaa, on pidanud sõda, järgides Nõukogude Liidu doktriini, mille kohaselt lähevad esmalt lahingusse jalavägi ja soomusmasinad, mida katab võtmepositsioonidel suurtükituli.

Kuna aga Ukrainal on suurtükimoon lõppemas, peab ta kasutama muud taktikat, võttes muu hulgas üle Ameerika sõjalise doktriini põhimõtted. Eeskätt rõhuasetusega kaitsele koos võimalusega minna kiirelt üle rünnakule. Selline taktika võimaldaks Ukrainal lüüa auke Venemaa kaitseliini.

"Selline pealetung ei oleks suunatud mitte üksnes Vene väekoondise nõrkadele lõikudele, vaid võiks hõlmata ka tungimist sügavale Krimmi poolsaarele," ütleb Forbes.

"See omakorda võimaldaks ukrainlastel Vene üksused ümber piirata, Venemaa pealetung peatada ja initsiatiiv lahinguväljal tagasi võtta. Oluline on, et see taktika tugineb vähem suurtükiväele. See on rohkem keskendunud elementidele, mis suudavad manööverdada. Need on soomustehnika ja jalavägi."

Analüütikud märgivad, et Kiiev juba on asunud seda taktikat kasutama. Seda võib välja lugeda hiljutiste Saksamaa ja USA abipakettide sisust.

Neis sisaldus küll laskemoona ja muud kaitseks vajalikku, kuid oli ka varustust, mida kasutatakse eelkõige ründeoperatsioonidel. Nii sisaldasid paketid märkimisväärsel hulgal miinitõrjevahendeid, sealhulgas kaugjuhitava demineerimise võimaldamiseks, aga samuti sapööritehnikat ning lammutusmasinad takistuste kõrvaldamiseks.

"See varustus võimaldaks ukrainlastel tungida Venemaa positsioonide sügavusse," ütles Forbes.

Analüütikute sõnul üritavad mõlemad väed kolmandat aastat jätkuvas täiemahulises sõjas oma tugevusi kasutades rindest läbi suruda. Ja kuigi Vene üksustel on suurem lahingujõud ja rohkem laskemoona, mis annab neile uueks pealetungiks märkimisväärse tulejõu, on ukrainlased seevastu loonud võimsa kaitseliini.

Ukraina ja Venemaa jätkavad oma strateegiate väljatöötamist, lähtudes lahinguväljal toimuvate sündmuste dünaamikast, kuid silmas pidades ka muutuvat globaalset sotsiaal-poliitilist kliimat, leiab Forbes.