Oluline 21. aprillil kell 22.25:

- Ukraina tabas Venemaa mereväe vanimat alust;

- Bild: Ukrainal ei ole Tšassiv Jaris enam õhutõrjesüsteeme;

- Ukraina õhujõud: F-16 ja õhutõrjesüsteemid muudavad sõja käiku;

- Venemaa väitis, et vallutas Tšassiv Jari külje all asuva küla;

- Pentagon: USA relvaabi võib Ukrainasse jõuda kiiresti;

- USA uurib võimalust saata Kiievi saatkonda rohkem sõjalisi nõunikke;

- Vene väed on jätkanud ja mõnel pool ka intensiivistanud pealetungioperatsioone.

Ukraina tabas Venemaa mereväe vanimat alust

Ukraina mereväel õnnestus tabada Sevastopolis Vene Musta mere laevastiku alust, vahendas Kyiv Independent pühapäeval mereväe pressiesindaja Dmõtro Pletentšuki sõnu.

Pressiesindaja kinnitas, et tegemist oli päästelaevaga Kommuna, millele tekitaud kahju ulatus on täpsustamisel.

Sotsiaalmeediasse postitatud videol on näha põlevat Vene mereväe laeva ja kohaliku meedia teatel oli Krimmi sild suletud.

Kommuna lasti vette 1915. aastal ja see on Venemaa mereväe vanim siiani kasutusel olev laev.

Okupeeritud Sevastopoli kuberner Mihhail Razvožajev ütles varem, et Venemaa Musta mere laevastiku pihta lasti 21. aprillil välja rakett, mis tõrjuti ja mille killud põhjustasid väikese tulekahju, mis omakorda kiiresti kustutati.

Sevastopolis baseerub Venemaa Musta mere laevastik ning see on sageli Ukraina rakettide ja meredroonide sihtmärgiks.

Pletentšuk ütles 30. märtsil, et Venemaa tõmbas pärast Ukraina edukaid rünnakuid okupeeritud Krimmi sadamatest välja pea kõik oma suuremad laevad.

Et vältida edasisi Ukraina droonilööke Musta mere laevastikule, ehitavad Venemaa väed okupeeritud Krimmis Sevastopoli lahe sissepääsu juurde tõkkeid.

Venemaa üritab tugevdada ka oma Novorossiiski sadama kaitset, kuhu Moskva hakkas mullu Sevastopolist oma Musta mere laevastikku ümber paigutama.

Bild: Ukrainal ei ole Tšassiv Jaris enam õhutõrjesüsteeme

Ukraina relvajõududel ei ole Tšassiv Jari piirkonda alles jäänud õhutõrjesüsteeme Bildi analüütiku Julian Röpke sõnul on ühelt videolt näha, kuidas Vene lennuk Su-25 ründas Tšassiv Jari, lennates üle Ivanovskoje küla, mille pärast käivad parasjagu lahingud. Ta kirjeldas, et lennuk lendas Bahmuti poolt tulles madalal ning jõudis Ukraina relvajõududest vähem kui kolme kilomeetri kaugusele, kuid Ukraina ei üritanud lennukit alla lasta.

Röpke nimetas videot dramaatiliseks. "Mõni kuu tagasi oleks olnud võimatu ette kujutada, et Vene ründelennuk võiks lennata üle Ukraina relvajõudude kontrolli all oleva linna ilma, et õhutõrje poleks selle alla tulistanud," ütles analüütik.

Tema sõnul on arvatud, et Ukraina relvajõudude varustuses on tuhandeid USA Stingeri õhutõrjesüsteeme ning nende nõukogudeaegseid analooge. "Kuid paistab, et neil on need otsa saanud. On väga murettekitav, et Ukrainal pole seal enda kaitsmiseks ilmselt õhutõrjesüsteeme alles," sõnas Röpke.

Ta lisas, et Vene väed on okupeerinud 30 protsenti Donetski linnast läänes asuvast Krasnohorivka linnast.

Ukraina õhujõud: F-16 ja õhutõrjesüsteemid muudavad sõja käiku

Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina alade vastu nii palju kui võimalik, kuni mitmeotstarbeliste hävitajate F-16 saabumiseni, vahendas portaal Unian pühapäeval Ukraina õhujõudude kõneisiku Ilja Jevlaši sõnu. 

"Loomulikult hoogustab vaenlane oma rünnakuid meie territooriumile maksimaalselt, püüdes kriitilist energiataristut nii palju kui võimalik rivist välja lüüa," märkis Jevlaš.

Ta lisas, et rakette on vaenlasel piisavalt. Sealhulgas mõned raketitüübid lähevad Ukraina vastu käiku kohe pärast tootmist, otse koosteliinidelt. "See kõik jätkub. Kuni erinevat tüüpi õhutõrjesüsteemide ja F-16 tarnimiseni peame neile vaenlase rünnakutele vastu pidama ja neid tõrjuma," rõhutas ta.

Jevlaš on varem öelnud, et Ukraina ootab pikisilmi kaasaegseid F-16 hävitajaid, mis tugevdaksid oluliselt riigi õhukaitset, sest selline lennuk on õhukaitse üldise süsteemi osa. Sõja kulgu võivad sel aastal Jevlaši meelest muuta lisaks F-16-le ka õhutõrjesüsteemid.

USA kaitseministeeriumi esindaja kindralmajor Patrick Ryder on kinnitanuid, et uus abi Ühendriikidest võib Ukrainasse jõuda väga kiiresti pärast abipaketi lõplikku vastuvõtmist.

Venemaa väitis, et vallutas Tšassiv Jari külje all asuva küla

Venemaa väitis pühapäeval, et nende väed vallutasid täielikult Bohdanivka, küla, mis asub ukrainlaste valduses olevast Tšassiv Jari linnast vähem kui kolme kilomeetri kaugusel.

"Lõuna väekoondise üksused on Bohdanivka asula täielikult vabastanud," kuulutas Vene kaitseministeerium oma igapäevasel briifingul.

Kuberner: Vene laeva pihta lasti rakett

Okupeeritud Sevastopolis asuva Venemaa Musta mere laevastiku pihta lasti 21. aprillil välja rakett, teatas linna kuberner.

Telegrami postituses väitis Mihhail Razvožajev, et laevarakett sai tõrjutud ja killud põhjustasid väikese tulekahju, mis kiiresti kustutati.

Sotsiaalmeediasse postitatud kinnitamata videos paistis põlev Vene mereväe laev ja kohaliku meedia teatel oli Krimmi sild suletud.

Ukraina sõjaväeluure allikas ütles Kyiv Independentile, et rünnaku kohta käiv teave on alles täpsustamisel.

Sevastopol on koduks Venemaa Musta mere laevastikule ning on sageli Ukraina rakettide ja meredroonide rünnakute sihtmärgiks.

Mereväe pressiesindaja Dmõtro Pletenchuk ütles 30. märtsil, et Venemaa tõi pärast Ukraina edukaid rünnakuid okupeeritud Krimmi sadamatest välja peaaegu kõik oma suuremad laevad.

Et vältida edasisi Ukraina droonilööke Musta mere laevastikule, ehitavad Venemaa väed okupeeritud Krimmis Sevastopoli lahe sissepääsu juurde tõkkeid, teatas partisanirühmitus Atesh 27. märtsil.

Pentagon: USA relvaabi võib Ukrainasse jõuda väga kiirelt

Tänu usaldusväärsele logistikale võib USA sõjaline abi jõuda Ukrainasse väga kiirelt, vahendasid Associated Press ja New York Times Pentagoni pressiesindajat Patrick Ryderit.

"Soovime väga, et saaksime kiirustada julgeolekuabi sellises mahus, mida nad meie arvates vajavad, et olla edukad," ütles Pentagoni pressisekretär.

"Tänu usaldusväärsele logistikavõrgule, mida on juba varem kasutatud, võime materjale väga kiiresti transportida", kinnitas Ryder. "Saame ülekande teostada mõne päeva jooksul," rääkis ta.

Ryderit vahendas ka Ukraina agentuur Unian, rõhutades, et ohvitseri sõnul võib Ukraina saada laskemoona eelkõige õhutõrje ja suurtükiväe jaoks.

Laupäeval kiitis USA esindajatekoda heaks kaua oodatud ulatusliku abi Ukrainale ning senati heakskiidu pälvib see eeldatavalt teisipäeval.

ISW: Vene väed suruvad peale

Vene väed on jätkanud ja mõnel pool ka intensiivistanud pealetungioperatsioone, kasutades tõenäoliselt ära ebaharilikult kuivi kevadisi maatingimusi ja Ukraina jätkuvat moonapuudust enne lubatud Lääne julgeolekuabi saabumist, teatas Sõjauuringute Instituudi (ISW) 20. aprilli aruanne.

ISW ekspertide sõnul on Venemaa väed püüdnud ära kasutada ka Ukraina halvenenud õhutõrjevõimet, et kokku kukutada Ukraina energiavõrk ja tekitada pikaajalist kahju Ukraina infrastruktuurile ja kaitsetööstuse suutlikkusele.

"Oodatav USA julgeolekuabi saabumine on tõenäoliselt Vene vägede tegutsemist mõjutanud," kirjutati ISW raportis. "Venemaa väejuhatus intensiivistab tõenäoliselt pealetungioperatsioone ning raketi- ja droonirünnakuid, et saavutada tulemusi, mida oleks kindlasti raskem saavutada, kui Ukraina väed oleksid hästi varustatud."

Vene väed on viimase kuue kuu jooksul saavutanud ainult taktikalisi edusamme ja on ebatõenäoline, et nad saavutavad läbimurde, mis rindejoone kokku kukutaks, kirjutatakse raportis.

Vene väed võivad lähinädalatel siiski operatiivselt olulisi edusamme teha. Nad võivad eelistada rinde sektoreid, kus Ukraina kaitse tundub suhteliselt ebastabiilne, peamiselt Donetski oblastis Avdiivkast läänes või Tšassiv Jari lähedal.

USA soovib Ukrainat rohkem nõustada

USA uurib võimalust saata oma Kiievi saatkonda rohkem sõjalisi nõunikke, teatas Pentagoni esindaja kindralmajor Patrick Ryder, vahendas BNS väljaannet Politico.

"Kogu selle konflikti ajal on kaitseministeerium analüüsinud ja kohandanud meie kohalolekut riigis vastavalt julgeolekutingimuste muutumisele. Praegu uurime võimalust saata täiendavalt mõned nõunikud tugevdama saatkonna kaitsekoostöö bürood (ODC)," ütles Ryder kommentaaris Politicole.

ODC "täidab erinevaid nõustamis- ja abimissioone (mittesõjalisi), ja kuigi büroo on komplekteeritud eranditult kaitseministeeriumi personaliga, asub see USA saatkonnas ja allub missioonijuhile nii nagu ülejäänud saatkond," seletas Ryder.

Ta ei soostunud arutama isikkooseisu konkreetset suurust.

Politico märkis viitega USA ametnikele, et täiendavad sõjalised nõunikud hakkavad toetama logistikat ja järelevalvet relvastusele, mida Ühendriigid Ukrainasse saadavad. Nad aitavad ka ukrainlasi relvastuse hooldamisel.

Zelenski: kasutame USA toetust sõja õiglase lõpu lähemale toomiseks

Ukraina kasutab USA toetust selleks, et tuua sõja õiglane lõpp lähemale, ütles laupäeval president Volodõmõr Zelenski. Ta nimetas USA esindajatekojas heakskiidu saanud abipaketti väga kaalukaks, selliseks, mis tugevdab Ukraina relvajõude ja kaitseb rahumeelset elanikkonda Vene terrori eest.

"Täna saime otsuse, mida ootasime: USA toetuse pakett. Mille nimel me nii vaeva nägime. Väga kaalukas pakett, mida tunnevad meie sõjaväelased eesliinil, meie linnad ja külad, mis kannatavad Vene terrori käes," ütles Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises.

Ta avaldas lootust, et Ukraina abipaketi seaduseelnõu saab ka USA senatis kiiresti heakskiidu ning suunatakse president Joe Bidenile allkirjastamiseks.

"Me hindame iga toetusavaldust meie riigile ja iseseisvusele, meie inimestele ja meie eludele, mida Venemaa nii väga soovib matta rusudesse," ütles Ukraina president.

"Ameerika on sõja esimestest päevadest näidanud oma juhtrolli. Just selline Ameerika juhtroll on eluliselt tähtis selleks, et maailmas säiliks rahvusvaheline kord, mis põhineb reeglitel ja elu ennustatavusel kõigi rahvaste jaoks," ütles Zelenski.

"Kahtlemata kasutame Ameerika toetust, et tugevdada meie rahvast ja tuua lähemale õiglane lõpp sellele sõjale, mille Putin peab kaotama," lausus Zelenski. BNS