Kannik: USA abi võtab maha riski, et Ukraina rinne sügisel kokku variseb
USA esindajatekojas nädalavahetusel heakskiidu saanud abipakett võtab maha riski, et Ukraina rindejoon võiks sügiseks kokku variseda, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik.
Kannik ütles "Ringvaates", et USA 60,8 miljardi dollari suurune abipakett on tõenäoliselt piisav, et Ukraina umbes aasta aega veel vastu peaks. Samas peaks tema sõnul selle tagamiseks ka Euroopa riikide lubatud abi õigel ajal Ukrainasse jõudma.
"Ma arvan, et see võtab selle riski maha, et sügisel või suvel lõpus võiks Ukraina rinne kokku variseda," lisas ta.
Kannik märkis, et USA ametnike juttude järgi võib osa relvaabist Ukrainas rindejoonele jõuda juba järgmise nädala jooksul.
"USA ametnikud on viimastel päevadel korduvalt rõhutanud, et oluline osa abist on juba praegu Euroopas, võime eeldada, et ka Poolas, ja et see abi jõuab Ukrainasse sellest hetkest, kui president Joe Biden seaduse allkirjastab, tõesti vähem kui nädalaga. Võiksime ideaalis eeldada, et mingi osa sellest abist on Ukrainas juba selle nädala lõpuks. Ja ma usun, et sel juhul ka rindel juba vähemalt järgmise nädala jooksul," rääkis Kannik.
Tema hinnangul ei anna USA kkogu abipaketiga ette nähtud vahendeid Ukrainale korraga. "Varem on USA abipaketid olnud kolm miljardit, neli miljardit dollarit, kui raha veel selleks oli. Ma arvan, et ka praegu läheb nii, et korraga ei lööda seda raha kasutusse."
Kannik ütles, et enim vajab Ukraina praegu õhutõrjerelvi ja moona selleks ning suurtükimoona. Tema sõnul peaks nendega olema võimalik Vene vägede edasi liikumist pidurdada.
Venemaa jaoks on USA abi Ukrainasse jõudmine Kanniku hinnangul ebamugav, sest Moskvas oli tekkinud lootus, et aasta lõpuks õnnestub Ukraina suruda olukorda, kus on võimalik Kiievile peale suruda väga halb relvarahu või saavutada täielik sõjaline võit.
"Ma arvan, et kui nad realistlikult olukorda analüüsivad, siis peaks neile selgeks saama, et seda ei juhtu selle aasta lõpuks. Sellist olukorda ei teki. Ja see tähendab, et kurnamissõda, mis käib, jätkub mõlema poole jaoks. Ega Venemaa majandusel kokkuvõttes ei lähe hästi, riigi ressursid, reservid on väga oluliselt vähenenud," lisas Kannik.
USA abipakett peab veel saama heakskiidu senatis, kus toimub hääletus tõenäoliselt teisipäeval, ning allkirja president Joe Bidenilt.
Lääne pealinnad peavad muutma strateegilist mõtlemist
Kannik ütles saates, et USA abipaketi ootamise ajal on Euroopa Ukraina heaks omad sammud astunud ning panuseid suurendanud. Näiteks on Euroopa Liit lubanud Ukrainale kolmeks aastaks 50 miljardi euro ulatuses abi, Saksamaa lubanud anda Ukrainale Patrioti õhutõrjesüsteemi. Kannik tõdes, et Euroopa peab samas oma kaitsetööstuse korralikult tööle saama.
Kannik lisas, et tõenäoliselt paari kuu jooksul saab Ukraina kätte esimesed F-16 hävituslennukid, mis aitavad Vene lennukeid rindejoonest kaugemale tõrjuda.
"Üks Ukraina vägede viimaste kuude taganemise põhjuseid on liugpommid, mida Vene väed oma lennukitelt lasevad, mis on tohutu mahu ja hävitusjõuga, on sundinud Ukraina taganema. Ja Vene väed on saanud lasta neid üsna täpselt ja lähedalt rindele, kuna Ukraina õhutõrje pole olnud enam piisavalt tugev. Ma usun, et sellele leitakse lähinädalatel lahendus ja Vene lennukid on kaugemale tõrjutud. See kergendab Ukraina üksuste olukorda rindel," rääkis ta.
Samas ei ole praegu Ukrainale lubatu Kanniku hinnangul sõja võitmiseks piisav.
"Selleks peab ka Ukraina ise eduka mobilisatsiooni läbi viima, need üksused välja õpetama. Ja eelkõige on vajalik strateegilise mõtlemise muutus USA ja Euroopa pealinnades – tuleb saada üle hirmust selle ees, et äkki Venemaa kaotabki sõja. Sellest pole veel Washingtonis ja Berliinis üle saadud," ütles Kannik.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Grete Lõbu