Herem: järgnevatel aastatel võiks kaitsekulutused tõsta viiele protsendile SKP-st
Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ütles Vikerraadio "Välistunnis", et järgneval kahel aastal tuleks tõsta Eesti kaitsekulud viiele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP), et osta 1,5 miljardi euro eest vajalikku laskemoona, mis võimaldaks sõja pidamist vaenlasega mitte kontaktis olles, vaid kaugemal.
Herem rääkis, et protsent millestki on natuke liiga üldine ja kaitsevägi võiks välja öelda konkreetsed summad, mida tuleks riigikaitsesse lähiaastatel panna.
"Järgmistel aastatel peaks kaitse-eelarve olema oluliselt suurem kui praegu ja siis oleks ta jälle natuke väiksem, sest me oskame arvestada, kui palju läheb hankele ja kui palju ülalpidamisele. See ei peaks olema järgmised 10 aastat viis protsenti, äkki järgmised kaks aastat viis protsenti ja siis natuke allpool," sõnas Herem ja ütles, et tegemist poleks lihtsalt lisaraha küsimisega, vaid "konkreetselt operatsionaliseeritud vajadusega".
Herem rõhutas, et küsimus on selles, kui palju on Eestil aega.
"Kui Venemaa tuleb Ukrainast välja, siis kulub mõni aasta end ette valmistada. Mina arvan, et meil ei pruugi olla rohkem kui kolm aastat. Oleme teinud arvutusi, aga 1,5 miljardit laskemoonast tuleb puudu," sõnas Herem.
Kaitseväe juhataja selgitas, et on teada, kui palju Vene vägesid võiks Eesti vastu tulla ja mis on vaja teha, et agressioon kiiresti seisma panna.
"See ei ole Eesti üksinda, vaid meie koos liitlastega, aga peame oma osa ette kulutama. Laskemoona peale oleks see 1,5 miljardit. See tähendab sõja pidamist, kus enamik sihtmärke hävitatakse mitte meiega kontaktis olles, vaid meist kaugemal. Ja see on see koht, kus ukrainlased on täna hädas. Nad saavad hävitada vaid neid vaenlasi, kellega on nad ninapidi koos," sõnas Herem.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm lisas, et 1,5 miljardi suurune summa ei ole puudu ideaalist, vaid miinimumist ja hädavajadusest.
Salm selgitas, et kui kaitsekulutuste osakaal on kolm protsenti SKP-st, siis on see jämedalt 9–10 protsenti riigieelarvest.
"[Rahandusministeeriumi] Kevadprognoos tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul on meil 170 miljonit eurot vähem raha, kui oli seni. See on nüüd valitsuse otsustada, kas ja mismoodi selle numbriga tegeleda," sõnas Salm.
Kantsleri sõnul räägime me riigikaitse puhul küll suurtest protsentidest, aga nominaalselt võttes on summad väga väikesed.
"Nominaalides numbrite juures kutsutakse seda väikeseks ja keskmiseks ettevõtteks, mida me kaitsesse paneme. Ameerika Ühendriigid kulutavad selle summa ära, mida meie paneme aastas riigikaitsesse, väiksema aja jooksul kui see, mis võtab aega Tallinnast lennukiga Washingtoni lendamine," sõnas Salm.
Küsimusele, kas Eesti kaitsevägi suudaks lühikese ajaga nii suure summa relvastumiseks ära kasutada, vastas Salm: "Oi, kindla peale!"
"Mis on kaitsekulude juures oluline ja üldse Eesti kaitse arendamisel, et me oleks kogu aeg nii-öelda kurvis ees, et meie dikteeriks tempot nii meie vastasele, aga samamoodi ka meie liitlastele – mis tegema peab, näitaksime väikse riigina eeskuju, sillutaks teed, teeks asju ning paneks näpu selle asja peale, mida me arvame, et tuleb ajahorisondil aasta või aasta pluss eespool. Sest kui me jääme kurvis taha, siis võib mingi hetk olla olukord, kus meil võib olla kogu maailma raha, aga meil ei ole aega enam. Ja see on asi, mida me endale lubada ei saa," rõhutas Salm.
Herem lisas, et saab Ukraina kogemuste põhjal konkreetselt välja öelda need võimed, mis selle rahaga tuleks soetada.

Salm: Eesti võiks olla Iisraeli-sarnane kõrgtehnoloogiline riik
Kantsler Salm rääkis ka, et tema hinnangul võiks Eesti olla Iisraeli-sarnane riik, kus kõrge kaitsevalmidus on kombineeritud kõrgtehnoloogilise majandusega, nagu see on ka Taiwanis või Singapuris.
"Kui me vaatame maailmas neid riike, kus selline mudel on töös, kus on samal ajal ka ajateenistusel põhinev reservteenistus ja kus täpselt samas ühisnimetajas on ka väga tehnoloogiamahukas majandus, väga kõrge elatustase – neid riike on maailmas käputäis. Nimetasite juba Iisraeli, samasugused on ka Taiwan, Singapur, Soome oli aastaid selline. Eesti mudel tõenäoliselt peabki selline olema," märkis ta.
"See peab olema selgelt koht, kus inimesed seostavad riigikaitse investeeringuid töökohtadega, majanduskasvuga, tehnoloogiatega. Eestil on, ma arvan, täna harukordne ajalooline võimalus võtta kasutusele need tehnoloogiad, mis Ukrainas on tärganud. Me peaksime sinna tegema ka riigi poolt agressiivseid investeeringuid, et see nii-öelda turg enda kätte võtta, see kasv siin tärkama panna ning läbi selle siis maailma kaitseturul sellest rohkem osa saada," lisas ta. Salm viitas ka sellele, et täna pole näha, et kaitsekulutused maailmas lähiajal vähenema hakkaks, mis tähendab, et selles valdkonnas saab teenida.
"Me peaksime selgelt selle suuna võtma. Täna me oleme olukorras, kus iga täiendav euro, mis kaitsesse läheb, tuleb kahjuks meie majandusse miinusmärgiga. Me peame selle märgi keerama plussmärgiks, me peame rohkem uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma ning tekitama sellest olukorra nagu täna Venemaal, kus kaitse ise loob seda majanduskasvu," rõhutas kantsler.
Salm ja Herem rääkisid ka sellest, kuidas kaitsevägi on juba teinud reforme, et rohkem kaitseväelasi oleks hõivatud sõjaliste tegevustega, mitte haldusteemadega ning rõhutasid, et ohvitseride väljaõpe on aeganõudev ja kulukas protsess, mistõttu tuleb püüda neid kaitseväe käsutuses hoida.
Kommenteerides vastuolusid riigikogu riigikaitse komisjoni liikmetega, ütles Herem, et nende ohutunnetus on olnud väiksem.
"No eks neil on ka ohutunnetus, lihtsalt selle lahendus minu poolt vaadates on liiga aeglane. Meil ei ole nii palju aega. Ei ole mõtet tsiteerida siin Sun Tsõd või paari tuhande aasta taguseid säravaid mõtlejaid, vaid tuleb täna tegutseda. Kui küsida Ukraina sõduri käest, et kas sa tahad mingit uut strateegiat või sa tahad suurtükimürsku, siis ta raudselt võtab mürsu, seal ei ole mingit küsimust ka. Sellest kõikemääravast tarkusest meil väga palju kasu ei ole," tõdes kindral.
Venemaa võib meid rünnata lääne ühtsuse lõhkumiseks
Herem selgitas, et Venemaa võib meie regiooni rünnata ka mitte sõjalistel, vaid poliitilis-psühholoogilistel põhjustel.
"Küsimus on selles, mida ta tahab saavutada. Kui ta tahab lääneriikide ühtsust lõhkuda veelgi rohkem, ükskõik kuidas ka ei lõpe Ukraina sõda, siis ta võib selleks ette võtta kedagi meist. Ja ma arvan, et ta võib seda proovida küll," rääkis kindral.
"Mina ei näe, et ta sõjaliselt midagi saavutaks. Ma ei usu, et ta pikemaks ajaks suudab okupeerida näiteks mõne Balti riigi territooriumi. Küll aga ta võib tekitada väga palju kahju ja eelkõige seda psühholoogiliselt, kui me ei ole väga kiired oma vastuses ja kui me ei ole väga valusad ka tema enda jaoks. Seda me võtame täna arvesse ja selleks valmistume," lisas Herem.
Balti riikidesse tungimisel oleks tema hinnangul Venemaal efekti lihtsam saavutada kui Poola või Rumeenia ründamisel.
"Balti riikides oleks ebakindlus kiirem tulema kui Poolas või Rumeenias. Ja teiseks on need ka suuremad riigid. Meie oleme ikkagi väikesed ja eraldi seisvad, kuigi me teeme omavahel ja NATO raames koostööd, aga meie kaitsesügavus on väiksem, meie logistika on komplitseeritud. Nii et selles suhtes me võiksime olla koht, kus katsetada. Ja veel kord: sõjaliselt ei pruugi ta väga palju mitte midagi võita, pigem kaotab. Aga küsimus on, mida ta majanduslikult, psühholoogiliselt ja poliitiliselt võib võita," arutles Herem.
Viitele, et me ei ela üle, kui näeme sadade või tuhandete inimeste hukkumist lühikese aja jooksul, vastas ta: "Siis kasvab nende inimeste hulk, kes ütlevad, et see kõik on seepärast, et NATO laienes Venemaa poole."

Venemaa juba reageerib meie tugevnemisele
Herem rääkis vastuseks küsimusele, kas Venemaa üldse pöörab tähelepanu Eesti kaitseväe tugevnemisele, laevatõrjerakettide ja mobiilsete mitmikraketiheitjate Himars soetamisele, et nad kindlasti arvestavad sellega.
"Mõni aasta tagasi nad kirjutasid oma sõjandusmeedias, et kui Eesti saab laevatõrjeraketid, mida me tänaseks oleme saanud, siis ei ole neil enne asja Läänemerele, kui nad on need hävitanud, kas eriüksuste või raketilöökidega. Ja kui Soome ja Rootsi saavad NATO-sse, omades samu võimekusi, siis on Balti mere laevastikul üldse väga vähe mõtet," kirjeldas Herem. "Me nägime, et eelmisel aastal nad hakkasid looma Laadoga järvele Laadoga flotilli, mis on Karakurt-klassi laevade jaoks, mis on Kalibr-rakettide kandjad ja see on ilmne märk sellest, et nad ei tunne ennast enam Läänemerel ohutult," lisas kindral.
"Loomulikult võivad nad naeruvääristada Balti riikide väikeseid pingutusi, aga ma ütlen, et see mõjub. Ma ei ole kindel, kas see aitab ära hoida midagi, aga see raudselt mõjub ja see paneb nad mõtlema. Ja meil – ma ei näe, et oleks ka mingit teist võimalust kui sedasi ennast kaitsta," rõhutas ta.
Herem ütles ka, et ei ole kindel, kas siis, kui Vene väed ületavad mõnes Eesti piirilõigus riigipiiri, kõik NATO riigid tormavad kohe oma 2000 kilomeetril vastu. "Ma arvan, et see ei ole ka mõistlik. Küll olen ma kindel, et sellest hetkest alates, kui Eesti riigipiiri ületatakse, Soomest tuleb abi. See võib olla valguskiirusel – näiteks sihtmärgi kohta informatsioon. Võib olla ka muud ja täpselt samamoodi teistelt liitlastelt ja need on need asjad, mida uued NATO plaanid ette näevad ja mida me siis nüüd harjutame ja taktikalisel tasemel lahti planeerime," selgitas ta.
"Kõiki plaane ei saa mina siin avaldada, las nad mõtlevad ise välja, mis nendega juhtuma hakkab," lisas kindral.
Salm tõi omalt poolt välja, et vaatamata sõjapidamisele Ukrainas on Venemaa relvajõud endiselt väga võimsad ning nad on suutnud neid sõja ajal isegi tugevdada.
"Päriselt on juhtunud see, et nad on juba täna regenereerinud. Vene Föderatsiooni maavägi on täna 15 protsenti suurem, kui ta oli sõja alguses. Õhuvägi on kaotanud umbes 10 protsenti. Musta mere laevastik on saanud küll suuremaid kaotusi, aga kõik ülejäänud laevastikud on oma tegevuse ajaloolisel tipul täna ning siis on veel terve rida strateegilisi võimeid, mis on üldse jäänud puutumata," rääkis ta.
Lääneriigid ei tee ikka veel piisavalt
Salm kirjeldas ka seda, kuidas lääneriigid ei tee ikka veel piisavalt enda tugevdamiseks ega ka Ukraina abistamiseks.
"Kahe aasta jooksul ei ole suudetud ikkagi kaitsesse piisavad investeeringuid juurde panna. Me oleme reaalhindades – võrreldavates hindades, kus on inflatsioon maha arvestatud – Euroopa kaitsekuludega enam-vähem sama koha peal, kus olime 2021. aastal," rääkis Salm.
"Aga siin tuleb arvesse võtta seda, et kaitsekulude seest igas riigis on maha läinud Ukrainale antud abi ehk enamus sellest relvastusest, enamus neist laskemoonavarudest ei ole täna tegelikult taastatud ning arvestades seda, mis on juba ära antud ning mis suudetakse peale toota, ei ole see siiamaani puudulik mitte ainult Ukraina abistamiseks, vaid see on absoluutselt puudulik ka Euroopa riikide enda varude taastamiseks," tõdes kantsler.
Salm tõi ka välja, et ehkki NATO riikides on aastaid räägitud kaitsekulude tõstmisest kahe protsendini SKT-st, jõuab sel aastal selle tasemeni 34 alliansi liikmesriigist 18.
"Kindlasti mitte ühtegi pidi, kuidas me ka vaatame, ei ole asjad hästi. Olgugi, et siin on siit ja sealt riikidest tulnud häid uudiseid, kus on tootmist mitmekordistatud, aga tihti see mitmekordistamine tähendab seda, et 2000 [mürsu] asemel toodetakse näiteks 8000 kuus, mis tõesti on neljakordistamine. Aga Ukraina vajadusi arvestades me räägime ikkagi mõnest päevast, mis sellega on võimalik ära katta," rõhutas ta.

Kantsler tõdes ka seda, et riigid ei ole oma rahaga turule läinud, et anda kaitsetööstusettevõtetele kindlust, et need saaksid tootmist suurendada.
"Kui Eesti läks eelmisel aastal 250 miljoniga 155-millimeetrise laskemoona turule, siis me olime minu teada kõige suuremad ostjad, Soome ja Norra olid meie järel, aga väiksemate summadega. Kui Eesti on number üks, siis on selge, et me ei suuda oma rahaga mitte kunagi sellist asja (mürsutootmist - toim.) tööle panna. Need teised, suuremad riigid peavad seda tegema," rõhutas ta.
Venemaa paneb lääne dilemma ette
Salm rääkis ka sellest, kuidas Venemaa püüab läänele näidata, et nad ei tohikski Ukrainat enam rohkem abistada, kuna neli võib samu relvi endal vaja minna.
"Kui me vaatame, mis toimub, siis see sõda ei toimu ju ammu ainult Ukrainas. Me võime neid silte siin ju kleepida, aga de facto on tegemist juba täna maailmasõjaga," tõdes kantsler. "Ukraina sõda on üht- või teistpidi oma kombitsad ajanud Lähis-Idasse, Sahara-tagusesse Aafrikasse, Balkanil podiseb, Armeenia ja Aserbaidžaani vahel ammu enam ei podise, seal juba ammu keeb. Lisaks kõik toorained, kliimaküsimused, kliimamuutused, energia, potentsiaalne majanduslangus ja nii edasi – see on kõik pandud ühele mänguväljakule."
Salmi sõnul võib Iraani õhurünnaku tõrjumine Iisraeli vastu panna lääneriigid kahtlema, kui kaua nad niimoodi suudavad.
"Me näeme seda suhteliselt hästi Iisraeli peal. Siin olid suured pidustused ning rõõmuhõisked selle osas, kuidas Iisrael lasi ühe õhtuga 360 raketti alla," rääkis ta. "See kõik oli väga vinge, kuid siinjuures on väike aga. Ja see väike aga on see, et see läks ainuüksi Iisraelile maksma miljard. Neid rakette, kus üks maksab umbes 20 miljonit dollarit, lasid Ameerika Ühendriigid välja umbes 50–60. Võite kõik arvutada, kui palju see maksab. Aga isegi maksumusest olulisem on see, et neid rakette suudetakse toota aastas umbes 500. Ja mis on selle 360 raketi juures oluline, on see, et ühe õhtu võtsite maha, aga Iraani on neid 10 000 tükki veel alles," tõdes Salm, mis tähendab, et ta võib selliseid rünnakuid veel palju korraldada.
"Ehk me räägime sellest, et kui soovite õhutõrjega kaitsta Ukrainat, siis arvestage sellega, et ühes teises kohas võib seda veel vaja minna. Ja sellel on selge mõju, sest need kõik toimusid ju samadel päevadel, kui tulid juba päris tõsised appikarjed Ukraina liidrite poolt," kommenteeris ta. "Ja nüüd on lihtsalt küsimus, kuidas Venemaa järgnevatel kuudel oma kaarte mängib – mis on see koht, kus on võimalik veel lääne abi pigistada, kus on veel võimalik saata sõnumeid, et kuulge, seda küll enam saata ei saa, kuna äkki endal läheb vaja."

Herem: Venemaa on tänavu vallutanud Ülemiste järvest väiksema ala
Kommenteerides olukorda Ukraina sõjas, tõdes kindral Herem, et Ukraina kaitsjatel on tõsine puudus moonast, kuid initsiatiivile vaatamata on Venemaa suutnud selle aasta jooksul hõivata Ülemiste järvest väiksema ala.
"Ukrainal on väga suur surve, aga nad peavad vastu. Ma just vaatasin üle, kui palju siis Venemaa on 2024. aastal edasi liikunud, kui mitu ruutkilomeetrit on nad võtnud? Täpsemalt seitse. Ülemiste järv on üheksa ruutkilomeetrit, nii et tegelikult ukrainlastel ei ole läinud väga halvasti, aga nad on tõesti teinud ikkagi väga suurt imet ka selle nimel," tõdes kindral.
Aga lääne abi viibimine võib viia alla Ukraina moraali ning panna nad laiemalt läänes kahtlema, lisas Herem.
"Ma kardan seda, et abi tulebki väga hilja ja see demoraliseerib Ukraina sõdureid. Ma ei arva, et kuskilt murtakse läbi ja jõutakse Kiievini, vaid lihtsalt moraal on nii madal, et ühel hetkel nad mitte ei ole üksteises pettunud, vaid see pettumus kandub edasi ka sellele suunale, mida nad kunagi omasid, ehk siis liikuda kultuuriliselt või moraalselt lääne suunas. Et nad näevad, et sellest läänest ei ole mitte mingit abi. Ja isegi kui me täna siin kuidagimoodi saame hakkama, siis hiljem see hakkab meile kätte maksma," arutles kindral.
Droonid ei asenda suurtükkide tulejõudu
Vastates küsimusele, kas droonid ei võiks hakata asendama puudujääke tulejõus ning kompenseerima allajäämist inimestes, ütles kindral Herem, et ei usu seda: "Martin Järvakandist keskhariduse ja vintpüssiga ei ole drooni poolt asendatav järgmised 20 aastat, arvan ma."
Tema sõnul ei ole Ukrainas probleem Vene elavjõu ülekaalus, vaid tulejõu ülekaalus: "Loomulikult seal on tänapäevased vahendid, droonid, mis seda tuld juhivad, ka droonid, mis kannavad lõhkelaenguid, aga peamiselt on see tuli, millega venelastel on ülekaal.

Teda täiendas Salm, kes ütles, et ukrainlased hakkasid massiliselt droone kasutama 2022. aasta lõpus just seetõttu, et neil lõppes suurtüki- ja miinipildujamoon.
"Täiesti kindla peale – kui neil oleks täna valida, kas nad võtavad suurtüki- ja miinipildujamoona – siis nad võtaks selle. Mitte sellepärast, et see kuidagi neile rohkem meeldiks, vaid sellega on lihtsalt võimalik odavamalt, kindlamalt distantsi peale viia päris palju lõhkeainet ning sellega vastast hävitada. Kui me vaatame vastase tehtud kahjude numbreid, siis enamik tuleb siiski suurtükitulest ning miinidest – sellest kõige konventsionaalsemast asjast, mis juba tehnoloogiliselt arendati 70 aastat tagasi," rääkis Salm. Ta rõhutas siiski, et ei soovi droonivaldkonna tähtsust kuidagi pisendada.
Samas tõi Herem esile, et Venemaa on oma kaudtule võimet pigem suurendanud.
"Nende niinimetatud 250–500-kilogrammiste liugpommide kasutus on suurenenud üle kümne korra võrreldes eelmise aastaga. Umbes 50–60 liugpommi visatakse [päevas] kaheksa kilomeetri kõrguselt 80 kilomeetri kauguselt Ukraina positsioonide pihta. Nad on suurendanud nii Saheed-tüüpi ühe otsa droonide kogust, jätkavad S-300 õhutõrjerakettide laskmist maasihtmärkide pihta. Ja ega tegelikult ka suurtükituli ei ole kuidagimoodi muutunud. Märtsikuu oli kogu selle sõja eskalatsiooni algusest alates kõige intensiivsem kaudtule ja õhulöökide kuu üleüldse. Ma arvan, et aprill tuleb võib-olla neljas-viies kuu selle peaaegu et kahe poole aasta jooksul. Nii et seda ta on intensiivistanud," kirjeldas kindral.

Lisaks õpivad ka Venemaa relvajõud, rõhutas Herem ning tõi näite, kuidas Vene relvajõud suudavad hetkest, kui sihtmärk leitakse, korraldada selle tabamise Iskanderi raketiga juba 20 minuti pärast.
Ja ehkki Vene ohvitsere saab kaks-kolm korda rohkem iga kuu surma kui Ukraina omasid, on see elanikkonna suurust arvestades ikkagi Ukrainale pigem kahjulik, lisas ta.
Herem ütles siiski, et kui Ukraina mai lõpuni vastu peab ning lääs jätkab Ukraina abistamist, võib suve alguses tulla sõjas ka muutus paremuse poole.
Toimetaja: Urmet Kook, Mait Ots