Tallinna 21. kooli eksamipäeva eel heiskas gümnaasiumi liputoimkond maja ees lipu. See toimub lipupäevadel ja ka naaberriigi tähtpäevadel. Eesti keele eksamiks oli ilm läinud lörtsile.

"Ma arvan, et tänane ilm on eestimaisele aprillile väga kohane. Eesti keele eksam peaks sellevõrra paremini minema. /.../ Eesti keele eksam on pigem selline lihtsam, sest seal annab rohkem improviseerida kui näiteks matemaatikas," sõnas abiturient Karl Rudolf Kunnas.

21. kooli 109 abiturienti pidid olema klassi ukse ees täpselt, et nimekirja järgi siseneda, ID-kaart tõendina näpus. Väikest kehakinnitust ja vedelikku pidi jaguma kuueks tunniks.

Eesti keele eksam annab võimaluse esitada isiklik nägemus maailmast ja siin ei peegeldu mitte ainult kool, vaid kogu ümbritsev inforuum.

"Kuidas tehnoloogiline pool haridust mõjutab, kuidas see lastele mõjub. Ja mida me üldse sellega teha saame. Lapsevanemad arvavad, et ekraan kompenseerib selle suhtluse, mida tegelikult lapsed vajavad. Ja selle tõttu jääb laste kõne areng maha," rääkis abiturient Joanna Maria Kärk.

"Keskkonnahoid, loodusehoid on väga olulised teemad. Aga samas tuleb väga hoolega jälgida seda, et inimestele seda liiga kiiresti ja liiga palju mitte peale suruda," ütles eksamit teinud Eliise Lehtsaar.

Mõningad mõtted on abiturientidel ka eksamikorralduse kohta – ikkagi kuus tundi järjest. Vanaema kotlettidest oli puudus.

"Ma ise oleks võtnud mingi suure päevaprae kaasa. Aga öeldi, et midagi väikest hamba alla lihtsalt," ütles abiturient Ralf Ilves.

"Ma arvan, et see, et me kõigepealt teeme selle lugemisülesande ja siis kirjutame kirjandi, ajabki lõpuks mõtted väga sassi. Võib-olla oleks parem teha eesti keele eksam kahte osasse nagu matemaatika eksam on," rääkis Joanna Maria Kärk.

Milline on plaan pärast eksamit? Magada, ütles enamus. Mõni mõtleb maikuule – siis on matemaatika eksam.