Milline oli teie enda seisukoht platvormitöö direktiivi suhtes enne märtsis toimunud hääletust Euroopa Liidu Nõukogus? Miks?

See protsess tervikuna kestis isegi rohkem kui aasta. Ja selle käigus direktiivi erinevad pügalad muutusid ühes või teises suunas, otsiti kompromissi. Et ühelt poolt platvormitöö tegijate õigused oleks kaitstud ja teiselt poolt selline ärimudel nagu platvormitöö saaks areneda ja toimida. Meie sõnum oli algusest peale see, et kui me midagi reguleerime, siis me peaks seda reguleerima nii, et uus tekkiv õigus loob õigusselgust.

Minu vaade on, et see lõplik kompromiss väga hea ei olnud, ennekõike selle tõttu, et see läks nii palju ümaramaks, et tegelikult õigusselgust ei loo. Mis selle tulem on, seda näeme lähemate aastate jooksul, tõenäoliselt näeme vaidluste arvu kasvu.

Meile tundus, et seda võib reguleerida, aga et Euroopa Liidus ei oldud selleks valmis. Et luua neile (ettevõtetele) üheselt mõistetav ja toetav õiguskeskkond, et nad saaks globaalseid turgusid haarata, mitte tegelda oma koduturul vaidluste lahendamisega, kahjuks sellist selgust (direktiiviga) ei tulnud.

Aga nagu poliitikas ikka, arvamusi oli erinevaid ja lõpuks peab kuhugi edasi liikuma ja sõlmiti selline kompromiss, millega me otsuse tasandil kaasa läksime.

Vaatamata teie isiklikele kahtlustele hääletas Eesti märtsis Euroopa Liidu Nõukogus direktiivi poolt ja hääletas hoopis suursaadik Marten Kokk. Miks teie hääletusel ei osalenud?

See on tavapärane praktika, et kõikidele nendele hääletustele ministrid alati ei jõua, selleks meil ongi kaks saadikut, kes vajadusel Eesti riiki seal esindavad. Seal puuduvad konkreetse otsusega seosed. See sõltub muudest kohustustest, graafikutest ja nõnda edasi. Lõpuks otsustab ikkagi valitsus või konkreetne ministeerium, milline positsioon Eestil on selles küsimuses, ja selle järgi saadik hääletab.

Euractivis ilmus artikkel, kus kirjeldati, kuidas Bolt üritas mõjutada MKM-i kaudu Eestit selle direktiivi vastu hääletama. Kuidas te kommenteerite neid väiteid?

Minu arvates on see (artikkel) natuke või isegi palju ühele poole kaldu. Mulle on see vaade natuke raskesti mõistetav, sest me suhtleme ettevõtjatega igapäevaselt väga erinevates küsimustes. Ma meenutan mõne nädala tagust aega, kui üks investeering ei maandunud mitte Eestis, vaid meie suureks kurvastuseks hoopis Lätis (Riisalo viitab Fibenoli puidurafineerimistehasele – toim.), siis avalikult nõuti, et suheldaks aktiivsemalt Eesti ettevõtjatega. Loomulikult me selles kaasuses seda ka tegime, meil on arusaam olemas, mis need põhjused olid.

Loomulikult peabki nii tarbijaid kui ka töötajate huve kaitsma, aga samal ajal peab olema ettevõtetel võimalus oma ettevõtteid arendada. Ja ma ei kujuta üldse teistmoodi ette, et sellist suhtlust (MKM-i ja ettevõtjate vahel) ei käiks. Ja kui küsimus on selles, et midagi tehti kuskil nagu salaja või althõlma, siis – kui huvi tunti, siis avalikult anti kogu see  kirjavahetus välja. Seal (artiklis) põhiprobleem, ma saan aru, oli selles, kas üks või teine kiri oli registreeritud. Loomulikult on mõistlik kirju registreerida. Loomulikult võiks ka see kord olla pisut täpsem. Aga see ei tähenda, et oleks mingil kombel varjatud kirju.

Kas te olete ise ministrina Bolti esindajatega kohtunud või suhelnud?

Jah, olen nii kohtunud kui ka suhelnud.

Väidetavalt toimus telefonikõne teie ja Bolti presidendi Jevgeni Kabanovi vahel. Kas see vastab tõele?

See vastab tõele.

Millest täpselt rääkisite?

Ma pean ausalt tunnistama, et ega ma väga täpselt ei mäleta. Ma räägin igapäevaselt ja päris palju, viimased kolm päeva olen piltlikult öeldes hommikust õhtuni rääkinud. Nii et mul ei ole selle vestluse täpne sisu meeles, aga kindlasti me puudutasime ka platvormitöö küsimusi. Ma ausalt öeldes ei kujutakski seda teistmoodi ette, kui meil on Eestis ettevõtted, ja neid ei ole palju, kes globaalsel tasemel tegutsevad ja kelle peakontor on endiselt Tallinnas, mitte Amsterdamis või Londonis või Berliinis või New Yorgis või San Franciscos, kuhu neil kindlasti on suur ahvatlus minna. Minu arust oleks täiesti lubamatu mitte suhelda nende ettevõtetega.

Võin eksida, aga ei ole ise leidnud ühtegi märget selle kõne kohta lobiregistris – kas telefonikõnesid ei pea siis sinna kandma?

Ausalt öeldes ma jään selle vastuse võlgu, sest mina ei ole seda korda kehtestanud ja mina ka ei jälgi, kuidas seda registrit täidetakse. See on küsimus nendele inimestele, kes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis büroo toimimise eest vastutavad. Minul on kõik kalendris kirjas, mis sealt kalendrist kuhugi jõuab, ma ei oska kommenteerida. Aga häbeneda ei ole mul midagi – ma võin oma kalendri, kui vaja, päev päeva kaupa avalikustada, ei näe selles ka mingit küsimust.

Asekantsler Sandra Särav leiab Euractivi artiklis samuti äramärkimist ja me kõik teame, et ta on endine Bolti töötaja. Ja me teame, kuigi ta asekantslerina ei tegele selle valdkonnaga, siis Bolt ja ka Wolt ikkagi üritasid oma lobiga tulla ministeeriumi tema kaudu. Kas te näete selles mingisugust probleemi?

Tõenäoliselt on võimalik, et see ei olnud üldse niimoodi kavandatud, seda loomulikult oskab Bolt paremini kommenteerida. Aga tegelikult puudutab platvormitöö reguleerimine ka ettevõtluskeskkonda ja ega siis ettevõtte inimesed pea teadma, kes ühes ministeeriumis täpselt millega tegeleb. Aga nagu selle kaasuse käigus on ka välja tulnud, tegeldakse meie ministeeriumis sellega töövaldkonna asekantsler Ulla Saare juhtimisel ja temaga me oleme korduvalt seda (direktiivi) arutanud, mis on mõistlik, kus on see õige tasakaal. Nagu sellest kirjavahetusestki välja tuleb, suunas Sandra Särav selle kirja lihtsalt Ulla Saarele edasi ja ma võin täie veendumusega kinnitada, et nende arutelude juures ei ole Särav kordagi viibinud, mis viisid Eesti seisukohtade kujundamiseni ja lõpuks otsuste tegemiseni.

Samas on Sandra Säraval endiselt olemas Bolti optsioonid ja ta pole öelnud, et ta kavatseks nendest loobuda. Kas näete selles huvide konflikti ja kas Särav jätkab ikka tööd asekantslerina?

Sandra Särav on üks üks säravamaid riigiametnikke ja mul oleks äärmiselt kurb, kui ta lahkuks. Eesti avalik sektor ja Eesti ettevõtted kaotaksid ühe tubli töötegija ja eestkõneleja ja inimese, kes oma tööd tehes töötunde ei loe.

Kas see on huvide konflikt? Ma arvan, et see on ennekõike juriidiline küsimus. Minu arusaamist mööda oli sellega mõni aeg tagasi küsimus, kus Sandra Särav vist unustas (optsioonid) oma deklaratsiooni lisada. Ma usun tema põhjendusi toonasest ajast, et see ei olnud tahtlik tegevus ja miks peakski olema, kui kehtiv õigus lubab selliseid optsioone omada. Minu soovitus on talle olla veelgi tähelepanelikum, et tõepoolest kõik need kirjad, kui mõni teine platvormitöö ettevõte neid saadab – ja kindlasti neid puutumusi tuleb ka tulevikus – et kõik saaks õigesti registreeritud ja vajalikul hetkel kommunikeeritud.

Nii et Särav jätkab ametis.

Minu poolest jätkab kindlasti ametis. Mina ei näe põhjust, et siin mingeid samme astuda.