Korruptsioonivaba Eesti Bolti lobist: jääb mulje, et head tava on rikutud

Ühenduse Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Miriam Tõnismägi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et takso- ja kullerteenuse pakkuja Bolt ületas tõenäoliselt majandusministeeriumis lobitööd tehes hea tava piire.
Kuivõrd selle Bolti juhtumiga seoses te näete, et Bolt on suutnud teha lobitööd ja sellega mõjutada ka Eesti riigi poliitikat Euroopas?
Antud juhul jääb tõepoolest mulje, et üsna agressiivse lobitöö tulemusena on jõudnud vähemalt ühe eraettevõtte huvid Euroopa Liidu tasemel poliitikakujundusse.
Kui eetiline selline asi on?
See sõltub, kas vaadata seda õiguskaitse seisukohast või moraalsest, eetilisest.
Aga see hinnang ilmselt sõltub sellest, kes seda hinnangut annab. Ütleme nii, et ärieetika pool on üks, eraettevõte vaates. Et kuivõrd on põhjendatud selline oma huvides poliitika kujundamisse sekkumine. Tegelikult on inimlikult väga mõistetav, miks ettevõte seda teeb ja kelle huvides.
Teine pool on muidugi see ametiisiku pool, mis puudutab ausat ja läbipaistvat riigivalitsemist. Antud juhul jääb muidugi mulje, et head tava, mis peaks kehtima lobistidega suhtlemisel, ei ole vähemalt täies mahus, nii nagu on ette nähtud, järgitud. Selle põhjal võiks öelda, et neid eetilisi piire on rikutud.
Aga jah, teiseltpoolt on see ka ärieetika küsimus.
Kas see on siis selline hall ala? Loomulikult lobitööd võib teha, aga küsimus on selles, et kui üks suur ettevõte teeb niivõrd tugevat lobitööd, mis tegelikult ka mõjutab riigi poliitikat, siis tekib siin küsimusi, et kas need küsitavad kohad peaks kuidagi kõrvaldama või mida peaks täpsemalt tegema?
Kahtlemata on seda halli ala üksjagu, just mis puudutab seda, et kas päriselt on rikutud head tava või juba mingisuguseid seadusi. Hall ala just puudutab seda, et kust lähevad piirid. Kus on tegu lihtsalt oma seisukohtade avaldamisega, nende jagamisega, kõigi osapoolte ärakuulamisega, mis iseenesest on ju väga tervitatav ja väga vajalik demokraatias. Kus siis läheb see piir, kus on juba tegu väga otsese agressiivse mõjutamisega ja katsega lihtsalt pöörata neid protsesse enda ettevõtte huvides?
Antud juhul, kuna see üks konkreetne kiri oli juba sõnastatud nii, et mitte Bolti seisukoht on... Mis oleks iseenesest täiesti aktsepteeritav. Aga oli sõnastatud nii, et vabariigi valitsuse seisukoht on selline... Lihtsalt täitke lüngad ja pange allkiri alla. Siis võiks öelda, et see juba ületab seda piiri.
Kuivõrd üleüldse see nõukogu töö on ka selline halli ala piiridel?
Nagu ka meie Euroopa kolleegid Transparency Internationalist on korduvalt kasutanud seda oma töös igapäevaselt, et tegelikult see, mis toimub Euroopa Nõukogus, ka Euroopa Parlamendis, eriti lobitöö ja näiteks ka pöördukse efekti osas, mis on ka praegu aktuaalne selle Bolti juhtumi juures, siis tegelikult see on selline "must kast", kuhu kõrvaltvaataja hästi sisse ei näe. Või kui üritab vaadata, siis ei saa täpselt aru, et kelle huvides täpselt neid otsuseid tehakse, mis neid suunab. Seal on selliseid mahhinatsioone üksjagu ja tavakodanikuna on väga raske aru saada, kelle huvides.
Toimetaja: Aleksander Krjukov