Miks eestlane pole ikka veel sama rikas nagu soomlane või sakslane? Eksperdid aina kordavad: sest meie majandus ja eriti tööstus ei ole piisavalt automatiseeritud ning seetõttu on loodav lisandväärtus väiksem, samuti on probleeme vajalike erialade populariseerimisega ning seetõttu spetsialistide järelkasvuga.

Palju keerulisi sõnu. Aga mida see kõik päris elus tähendab? Vaatame ringi: mis ja kus on "automatiseerimine", "lisandväärtus" või "populariseerimine"?

Abstraktsete sõnadega teada-tuntud probleemist aina uuesti rääkimine ei aita lahendusele lähemale. Väga paljude ettevõtjate jaoks jääb see jutt liblikate keeleks ning lüüakse käega. Ja tehakse edasi odavat tööd, mis meid naabrite jõukusele lähemale ei vii.

Asi tuleb lahti seletada nii, et ka meie tuhandetes väiksemates ettevõtetes saadaks päriselt aru, mida ja kuidas tuleks teisiti teha. Proovin sellele kaasa aidata, tuues näiteks ja mõtlemisaineks kolm lugu elust enesest, Euroopa tööstuse lipulaevalt Saksamaalt. Hiljuti oli võimalik käia nende äri telgitaguseid luuramas.

Kui Eesti majandus oleks üles ehitatud nagu Saksamaal, oleksime vähemalt poole rikkamad. Seega tasub mõelda, kas meie ettevõtetes on asjad korraldatud nagu sakslastel.

Pakirobotid tänavalt tööstusse

Kes ei teaks Eesti oma idufirma Starshipi nunnusid pakiroboteid. Eestis vuravad need enamasti ringi Põhja-Tallinna tänavatel, vedades laiali toidukraami. Ka see on tore, aga sedalaadi robotid saaks meid kõiki rikkaks teha hoopis tööstuses.

Praegu on tüüpilises Eesti tööstusettevõttes kombeks, et tippspetsialist (kellest meil on puudus ja kelle iga töötund on kuldaväärt) tammub ise ladude vahet, korjab vajalikud komponendid kärusse, läheb siis oma töökohale ning hakkab toodet komplekteerima. Kogenud asjatundja tööajast julgelt pool kulub rutiinsele lihttööle. Raha põleb.

Saksamaal viibib spetsialist kogu aeg oma töökohal ning Starshipi-laadsed kullerrobotid toovad minuti täpsusega ladudest kohale, mida täpselt vaja. Spetsialist võib niimoodi päeva jooksul kokku panna kümme täiesti erinevat seadet vastavalt tellimuste operatiivsele vajadusele. Asjatundja ei pea muretsema teenindava töö pärast, selle teevad ära tootmise juhtimiskeskusest käsklusi saavad robotid.

Siit tulebki, et Saksa tootmise lisandväärtus on suurem, nemad tipptööjõu aega ei raiska.

Ostame tahvelarvuteid lastele mängimiseks, aga peaks ostma tehasesse

Kui sel Saksa spetsialistil on mingi probleem, robotiga tõrge vms, siis ta toksab töökohal oleval tahvelarvutil vastavat nuppu ning asi saab kiiresti lahendatud. Samast näeb ta jooniseid ja saab kogu tööks vajaliku info.

Ühtlasi annab spetsialist möödaminnes, samuti lihtsa ekraanipuutega märku, kuidas tal töö kulgeb, kas komponendid on saabunud, kas tööülesanne on tehtud ja muud sellist.

Need andmed, mis pidevalt kõikidelt tehases töötavatelt spetsialistidelt saabuvad, koonduvad ja nõnda joonistuvad välja kohad, kus tuleks protsesse teisiti korraldada, et töö sujuks paremini, inimesed nii ruttu ei väsiks või robotid saaksid maksimaalset kasutust.

Tootmine on timmitud paika andmete põhjal minuti ja millimeetri täpsusega, mitte seatud kõhutunde järgi, nagu paraku Eestis enamasti kombeks. Kus meil on aja, materjali ja inimeste kulu, seal on sakslastel aina kasvav kasum. Lõikad seda, mida külvad.

Tehas, mis pole ühtlasi lõbustuspark, on hukule määratud

Hiljuti oli võimalus külastada Saksamaal nende mõttes tüüpilist masinatööstuse tehast, mis pakub tööd mõnesajale inimesele. Aga nende mõnesaja tööd, nende töövahendeid ja toodangut käib aastas vaatamas üle 8000 külastaja. Ettevõte tegeleb ise aktiivselt sellega, et tuua koolilapsi ja teisi huvilisi võimalikult palju valdkonnaga tutvuma.

Eestlased on paigutanud soodesse laudteed ja infotahvlid, et saaks mugavalt rabalaukaid uudistada. Sakslased on rajanud sarnased sillad ja infoekraanid oma tööstusettevõtetesse, hästi organiseeritud tänapäevase tootmise kohale, ning näinud vaeva, et külastus oleks vau-elamus ja tekitaks isu ka ise tarka tööstusse tööle tulla.

Sakslaste juba sajandeid pikk kogemus kinnitab, et teisiti rikast tööstusriiki ei ehita. Linnukese kirjasaamiseks tehtud õõnsad reklaamikampaaniad tarka tööstust Eesti noortele põnevaks ei tee. Sakslaste eeskujul on tarvis, et iga laps oleks põhikooli lõpuks käinud Eesti robotitel külas. Niimoodi inseneride ja oskustööliste põud leevenebki.

Praegu on Eesti tehaste "saksastamiseks" kuldne aeg

Seega pole asjad, mida Eesti tööstuses teisiti teha, keerulised. Pole üldse tingimata vaja udupeent teadustegevust või muud sellist. Tuleb lihtsalt kasutada juba laialt tuntud tehnoloogiat, et tööd paremini korraldada. Selliseid tehaseid Eestis tegelikult juba ka on, seega pole siin midagi võimatut. Ning sedaviisi tänapäevaseks tehtud tootmist tuleb kutsuda rahvas vaatama, sest niimoodi kasvatame järelkasvu.

Nende sammude astumiseks on praegu täpselt paras aeg. Läänemaailma suhted Hiinaga on pingelised ja üle ookeanite kaubaveole ei saa enam alati kindel olla. Efektiivseks tehtud Eesti tootmisel on praegu kuldne võimalus suuri ja püsivaid tellimusi endale võita.

Samuti saab Eestis robotiseerimiseks ja digitaliseerimiseks päris heldelt riiklikku toetust, sealhulgas ka konkreetselt seadmete ostmiseks. Säästa spetsialisti jalavaeva ja pane robotid vurama. Tasub ka teadmiseks võtta, et tööstusrobotite hinnad on viie aastaga vähenenud kolm korda.

Ning lõpetuseks ja kõige tähtsamaks: robotid annavad kiire ja otsese rahalise võidu. Tean näidet Leedust, kus tootmises rakendati robotit ja omanik arvas, et küllap kolme-nelja aasta pärast on mõtet järgmise peale mõelda. Aga kuue kuuga oli kulude sääst selline, et juba ostiski uue lisaks.

Seega vabandusi pole. Kullerrobotid, korralik tööinfo ja külalised tuleb panna Eesti tehastes liikuma. Eestlastele ei sobi olla sakslastest või soomlastest vaesem.