Meediasse lekkinud Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja töödokumendis on nimetatud järgmise kümne aasta kõige olulisemad teemad. Kliima on jäetud pigem tagaplaanile. Mitte kordagi ei mainita rohelist kokkulepet, mille järgi peaks Euroopa jõudma 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.

Peaminister Kaja Kallase sõnul ei peaks sellest välja lugema, et rohepöördel on nüüd kriips peal. Pigem peegeldab dokument Euroopa uusi väljakutseid.

"Uued kriisid on tulnud, mis on väga akuutsed. Julgeolekukriis on kõikehõlmav, sest käimas on täiemahuline sõda ja see on ka Euroopa Liidule seadnud täiesti uued väljakutsed," märkis Kallas.

Viis aastat tagasi nimetati samasuguses dokumendis kliimamuutust eksistentsiaalseks ohuks. Enne eelmisi Euroopa Parlamendi valimisi tehtud Eurobaromeetri küsitluses ütlesid ka kodanikud, et kliimamuutus ja keskkonnakaitse on nende jaoks üks olulisemaid teemasid. Hiljutistes uuringutes mainitakse aga rohkem sotsiaalkaitset, tervishoidu, majandust ja julgeolekut.

Kuivõrd mängivad avaliku arvamuse muutused või näiteks Euroopa põllumeeste meeleavaldused rolli poliitikute plaanides, pole selge. Ametisse astuv regionaalminister Piret Hartman ütles, et põllumajandust võib ühelt poolt mõjutada kliimamuutus, kuid teiselt poolt rohepööre.

"Seda kõike tuleb teha mõistlikus tempos, et valdkonnad sellest kannatada ei saaks, et me mitte ei ähvarda neid ja ei trahvi neid, vaid me mõtleme läbi positiivseid meetmeid, kuidas ka põllumajandusvaldkond selle rohepöördega toime tuleks," lausus Hartman.

Kliimaministeeriumi asekantsleri Keit Kasemetsa sõnul on varasemad Euroopa Parlamendi valimised näidanud, et mingisugust täielikku kannapööret see kaasa ei too. Ta lisas, et Euroopa Komisjoni ja parlamendi praegune koosseis on kõige olulisemad kliimapoliitikaotsused juba ära teinud ja järgmised viis aastat keskendutakse nende elluviimisele. 

"Meie jaoks kõige olulisem ongi taastuvenergia ülemineku jätkumine, et me tõesti suurendame nii kiiresti kui võimalik maismaatuuleparkide arendamist, toetame mereparkide arendamist, toetame biokütuseid, nende tootmist Eestis, nende kasutamist Eestis. Transpordis veel laiemalt kindlasti elektrifitseerimise suuremat rolli," lausus Kasemets.

Rohepöördel võib olla ka mõju Euroopa julgeolekule. Kasemetsa sõnul on liikmesriigid näiteks aru saanud, et Vene gaasile toetumine oli suur viga ja ainuke alternatiiv sellele on taastuvenergia.