Sõja 795. päev: London: Venemaa on kaotanud ligi 450 000 sõjaväelast

Ukrainal on vaatamata läbimurdele USA sõjalises abis puudus õhutõrjest, täielik miinimum oleks Ukraina varustamine seitsme Patrioti süsteemiga, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Venelased ründasid laupäeval rakettidega Kesk- ja Lääne-Ukrainas elektrirajatisi tekitades ulatuslikke tulekahjusid ja survestades elektrisüsteemi. Briti relvajõudude ministri sõnul on Venemaa kaotanud sõjas umbes 450 000 sõjaväelast ja 10 000 ühikut tehnikat.
Oluline 28. aprillil kell 22.00:
- Moskva teatas Novobahmutivka hõivamisest;
- Ukraina väe ülemjuhataja: olukord on halvenenud;
- Briti minister: Venemaa on täiemahulise sõja käigus kaotanud 450 000 sõjaväelast;
- Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva Ukrainat üheksa drooniga;
- Taani kavatseb tugevdada finantsabi Ukraina kaitsetööstusele.
Moskva teatas Novobahmutivka hõivamisest
Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval Novobahmutivka asula hõivamisest Ukrainas Donetski oblastis 10 kilomeetri kaugusel Avdijivkast, mille hõivamine kuudepikkuse ägeda sõjategevuse järel oli agressioonisõja üks verisemaid lahinguid.
"Aktiivsete operatsioonide tulemusena vabastati Donetski rahvavabariigis Novobahmutivka küla," teatas Vene kaitseministeerium.
Viimasel nädalal on Vene okupatsioonivägi edenenud märgatavalt Donetski oblastis ning see on toonud kaasa Ukraina sõjaväeblogijate harvanähtava kriitika.
The Deep State'i sotsiaalmeediakanal, mis on Ukraina relvajõududele lähedalseisev kanal, süüdistas varem sel nädalal Ukraina üksuste komandöre piirkonnas kogu oblasti kaitse kokkuvarisemises ning arvestatavate kaotuste kaasatoomises.
Moskva teatas laupäeval, et nende sõdurid Donetski lähistel suutsid liikuda sügavale Ukraina kaitseliinide vahele.
Ukraina armeejuhid on möönnud, et Venemaal on olnud teatud taktikalist edu piirkonnas ning nende endi positsioonid on halvenenud.
Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov ütles varem aprillis, et olukord lahinguväljal halveneb ukrainlaste jaoks tõenäoliselt mai keskpaigas kuni juuni alguses.
Kiiev ootab miljarditesse dollaritesse ulatuvat USA relvaabi, millega loodab stabiliseerida olukorra rindejoonel.
Ukraina väe ülemjuhataja: olukord on halvenenud
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi ütles pühapäeval, et Kiievi positsioon rindejoonel on halvenenud ning Venemaa on viimasel ajal edenenud lahingutandril mitmel pool.
Vene okupatsioonivägi on sel aastal uuesti pealetungile asunud, kasutades ära eelist inimjõus ja relvastuses, seda eriti edasiliikumiseks riigi idaosas asuvas Donetski oblastis. "Olukord rindel on halvenenud," ütles Sõrskõi sotsiaalmeedias.
Sõrskõi sõnul on Ukraina sõdurid taandunud mõnes piirkonnas uutele kaitseliinidele kaugemal läänes, tunnistades maa-ala kaotamist peale tungivatele venelastele.
"Vaenlane on koondanud oma peamised jõupingutused mitmesse sektorisse, luues olulise eelise jõus ja vahendites," ütles ta.
Sõrskõi sõnul ründab Venemaa terve rindejoone ulatuses ning on saavutanud mõnes sektoris taktikalist edu.
Venemaa kaitseministeerium teatas varem pühapäeval, et nende sõjaväelased on vallutanud Novobahmutivka küla Donetski oblastis, umbes kümne kilomeetri kaugusel veebruaris Vene vägede kätte langenud Avdijivkast.
Kiievi vägi on vähemuses kõikjal rindel ning riigil tuleb tõsist vaeva näha piisava arvu sõdurite värbamisega, et asendada surnud, haavatud või sõjast kurnatud võitlejad.
Ukraina ootab parasjagu ka miljarditesse dollaritesse ulatuvat abi USA-lt. Sellega loodab Kiiev lõpetada kuid kestnud laskemoonanappuse ning seeläbi kindlustada rindejooned.
Ent Kiievis on juhtkond hoiatanud, et sõjaline väljavaade võib esmalt halveneda.
Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov ütles varem aprillis, et olukord lahinguväljal halveneb ukrainlaste jaoks tõenäoliselt mai keskpaigas kuni juuni alguses.
Briti minister: Venemaa on täiemahulise sõja käigus kaotanud 450 000 sõjaväelast
Suurbritannia relvajõudude ministri Leo Docherty sõnul on Venemaa alates täiemahulisest sissetungist Ukrainasse kaotanud hukkunute ja haavata saanute näol sadu tuhandeid sõjaväelasi, vahendas Ukrainska Pravda.
Briti Tööpartei parlamendisaadik John Healey küsis Dochertylt ministeeriumi andmeid Venemaa kaotuste kohta, seda nii regulaararmee kui ka erasõjaväefirmade kohta.
"Meie hinnangul on konflikti algusest saadik umbes 450 000 Vene sõjaväelast saanud surma või haavata ning veel kümned tuhanded on armeest pagenud," ütles Docherty.
Tema sõnul Vene erasõjaväekompaniides võitlejate kohta informatsiooni pole.
Minister lisas, et Venemaa on jäänud ilma ka enam kui 10 000 sõjaväemasinast.
"Meie hinnangute järgi on alates konflikti algusest hävitatud üle 10 000 Vene soomusmasina, sealhulgas umbes 3000 lahingutanki, 109 lennukit, 136 helikopterit, 346 drooni, 23 erineva klassi laeva ning üle 1500 erinevat tüüpi suurtükisüsteemi," loetles ta.
Suurbritannia andmed Vene sõjaväelaste kaotuste kohta on sarnased Ukraina armee hinnangutega. Andmed tehnika kohta erinevad aga märkimisväärselt – Ukraina väitel on Venemaa kaotused palju suuremad. Ukraina enda kaotuste kohta regulaarselt andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Venemaa: tulistasime alla 17 Ukraina drooni
Vene väed tulistasid ööl vastu pühapäeva oma territooriumi kohal alla 17 Ukraina drooni, vahendas The Kyiv Independent Venemaa kaitseministeeriumi väidet.
Ministeeriumi teatel tulistas Vene õhutõrje alla kaks drooni Belgorodi oblasti kohal, kolm Kurski oblasti kohal, kolm Kaluga oblasti kohal ja üheksa Brjanski oblasti kohal.
Venemaa Kaluga oblasti kuberner Vladislav Šapša väitis, et Ljudinovo linnas asuva naftabaasi lähedal kukkusid alla kolm drooni. Ohvritest ega kahjudest ei teatatud.
Ukraina ametnikud ei kommenteerinud neid väiteid ja ajakirjandus pole saanud neid iseseisvalt kontrollida.
Viimastel nädalatel on Ukraina väed alustanud droonilööke, mille eesmärk on kahjustada Venemaa naftatööstust, mis on Moskva sõjategevuse jätkamiseks ülioluline. Üks naftatöötlemistehastest võeti sihikule Kaluga oblastis märtsi keskel toimunud rünnakus, mille korraldas väidetavalt Ukraina sõjaväeluureagentuur.
Venemaa ründas öösel Ukrainat droonidega
Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva Ukrainat üheksa drooniga, teatas õhuväe ülem Mõkola Oleštšuk. Neist viis tulistasid Ukraina väed alla.
Okupeeritud Krimmi Tšauda neemelt lasti õhku neli ründedrooni. Raporti kohaselt tulistasid raketitõrjeüksused ja liikuvad tulerühmad need kõik alla Kiievi, Vinnõtsja, Hmelnõtski ja Kirovohradi oblastite kohal.
Vene väed saatsid okupeeritud Hersoni oblasti territooriumilt õhku veel viis tundmatut tüüpi drooni, millest üks tulistati Oleštšuki sõnul alla Mõkolaivi oblasti kohal.
Venemaa saatis oma Belgorodi piirkonnast välja ka ühe raketi S-300, ütles Oleštšuk, kuid ei avaldanud tagajärgede kohta rohkem üksikasju.
Mõkolaivi linn sattus pühapäeva hommikul droonirünnaku alla, ütles Mõkolaivi oblasti kuberner Vitalii Kim. Üks hotell sai tõsiselt kannatada ja süttis.
Umerov: Taani kavatseb tugevdada finantsabi Ukraina kaitsetööstusele
Taani kavatseb tugevdada finantsabi Ukraina kaitsetööstusele, ütles laupäeval Ukraina kaitseminister Rustem Umerov.
Umerov kirjutas sotsiaalmeedias, et Taani kaitseministri Troels Lund Poulsen ja välisministri Lars Løkke Rasmusseni Ukraina visiidi ajal allkirjastati kavatsuste protokoll, mis näeb ette sellise sammu.
"Taani on näidanud üles oma jätkuvat toetust, andes Ukrainale juba 17 sõjalise abi paketti enam kui nelja miljardi euro väärtuses. Ta suunas ühe esimese riigina raha otse Ukraina tootjatelt relvade ostmiseks, eraldades selleks 200 miljonit Taani krooni (umbes 27 miljonit eurot)," kirjutas minister laupäeva õhtul.
Umerov märkis, et arutas Taani ministritega võimalusi otseinvesteeringute meelitamiseks Ukraina kaitsesektorisse.
Ta tänas Taanit Ukraina rahumeelsesse tulevikku panustamise eest.
Laupäevased rünnakud tekitasid suuri tulekahjusid
Õhulöök, mis sooritati kaugmaarakettidega, sealhulgas polaarjoonel baseeruvate Venemaa strateegiliste pommitajate tulistatud tiibrakettidega, oli neljas ulatuslik õhurünnak elektrisüsteemile alates 22. märtsist.
President Volodõmõr Zelenski kordas partneritele palvet kaitserakettide, eelkõige Patrioti süsteemi järele. Ta ütles, et sihtmärkide hulka kuuluvad elektri- ja gaasitransiidirajatised, eriti need, mis on olulised Euroopa Liidu gaasivarustuseks, kuigi ta ei öelnud, kas mõni selline rajatis on kahjustatud.
"Muidugi olen tänulik kõikidele partneritele, kes on meid juba õhutõrjes aidanud: nüüd on iga taevakaitsesüsteem, iga raketitõrje sõna otseses mõttes elupäästja. Ja on oluline, et kõik uued lepingud partneritega, mis on meie õhutõrje tugevdamiseks juba sõlmitud, iga Ukraina sõprade algatus aidata, eriti Patriotide otsimisel ja tarnimisel, saaks teoks võimalikult kiiresti. Ukraina vajab seitset süsteemi – see on miinimum. Meie partneritel on need Patriotid," ütles Zelenski.
"Vaenlane tulistas taas massiliselt Ukraina energiarajatisi," teatas Ukraina suurim eraelektriettevõte DTEK, lisades, et neli selle kuuest soojuselektrijaamast said kahjustatud.
Päästjad võitlesid tulekahjude kustutamiseks mitmes energiaobjektis Lvivi ja Ivano-Frankivski läänepoolsetes piirkondades, mis piirnevad Poola ja Rumeeniaga, teatasid ametnikud. Pärast keskosa Dnipropetrovski oblasti energiarajatiste rünnakut katkes veevarustus president Volodõmõr Zelenski kodulinnas Krõvõi Rihis, teatasid ametnikud.
Ukraina õhutõrje kukutas alla 34 saabunud raketist 21, ütles õhujõudude ülem avalduses. Ühtegi tabatud rajatist ei tuvastatud nimeliselt – see on turvameede, mille eesmärk on takistada Venemaad oma rünnakute mõju kiiresti hindamast.
Zelenski ütles, et rünnaku trajektoorid ja eripärad on välja arvutatud nii, et selle ärahoidmine oleks võimalikult raske. "Iga laupäeval alla lastud rakett on märkimisväärne tulemus," ütles ta.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: BNS, Kyiv Independent, Reuters