Leedu ettevõtjad nõuavad, et Leedu tõstaks kaitse-eelarve praeguselt 2,7 protsendilt neljale protsendile SKT-st. See nõuaks lisaks üle miljardi euro, kuid Leedu Telia tegevjuht ning MTÜ "neli protsenti" juhatuse liige Giedrė Kaminskaitė-Salters ütles, et see on hädavajalik.

"Eriti ettevõtete nagu Telia jaoks. Meil on maa-alused võrgud ning telefonimastid, me ei saa lihtsalt oma arvuteid kokku pakkida ja kuskilt mujalt töötada. Me oleme miljardid investeerinud Leetu. Meie aktsionärid, osanikud ja töötajad kõik usuvad, et me peame kaitsma oma investeeringut ja ilmselgelt kaitsma oma riiki," rääkis Kaminskaitė-Salters.

Mõte tekkis kaks aastat tagasi pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu, selgitas Leedu ettevõtlusliidu president ning ka ühingu "neli protsenti" juhatuse liige Andrius Romanovskis.

"Me äriühinguna tulime riigikaitsemaksu mõttele võttes eeskuju Küproselt, kus on juba mitu aastakümmet selline maks. Me tahtsime arutelu arendada, sest me mõistsime Ukrainast nähtuna sõja hinda. Julgeolek ei ole vaid midagi teoreetilist, vaid see on oluline ärihuvi."

See on ka äriliselt tark otsus, ütles Kaminskaitė-Salters. Paljudel suurematel Leedu ettevõtetel on osanikud Skandinaavias.

"Skandinaavia osanikud soovivad väga, et me kindlustaks oma julgeolekut nii palju kui võimalik, et ka nende töötajad ja investeering oleks kaitstud," ütles Kaminskaitė-Salters.

Leedu peab näitama, et võtab oma julgeolekut tõsiselt, ütles Romanovskis.

"Kui me ütleme, et me oleme valmis maksma, muutma kogu ühiskonna mõtlemist, et olla sõjalise ohu vastu valmis, siis investorid märkavad seda."

Iisrael on selle parim näide, lisas ta. Isegi sõjaolukorras meelitab Iisrael investeeringuid.

"Sest investorid teavad, et see riik võtab oma julgeolekut väga tõsiselt."

Romanovskis lisas, et Leedu on aastakümneid kulutanud kaitsele vähem kui Eesti, vahepeal ka kaks korda vähem.

"Meie rekord olid 0,75 [protsenti SKT-st], mis on mõeldamatu, kui arvestada, et meie naaber on Venemaa, kes on meile vaenulik olnud kuskil 700 aastat. Võiks öelda, et me oleme raha säästnud. See ei olnud tark otsus, aga me oleme kaitse pealt kokku hoidnud. Nüüd on hetk öelda, see ei ole piisav ja meil on vaja ambitsioonikamat plaani," selgitas Romanovskis.

Erinevalt Eestist kaotas Leedu ka vahepeal kohustusliku ajateenistuse, nüüdseks on see küll taastatud. Mõlemad ettevõtjad viitavad, et Leedu naaber Poola juba kulutab neli protsenti SKT-st riigikaitsele.  

Seega oleks Romanovskise sõnul Leedu riigikaitsemaks sõnum kogu maailmale.

"Me mõtleme maksule, mis läheb täie kindlusega kaitse-eelarve täiendamiseks ja mitte millelegi muule. Ka siis, kui poliitilised tuuled muutuvad ja mõni poliitik tahab selle raha eest maksta õpetajatele palka või midagi muud."

Kaminskaitė-Salters lisas, et ettevõtjad tahavad valiku lõpuks jätta poliitikutele, kuidas täpselt lisaraha leida. Tõenäoliselt vaid ühest lahendusest ei piisa, tõdes ta.

"Osa võib laenata, käibemaksu tõsta, tulumaksu tõsta või ära jätta mõni riigipüha, mida meil Leedus on palju. "

Tegevjuht rõhutas, et nad on valmis rohkem panustama, rohkem makse maksma. Selle mõtte taga on üle 60 Leedu ettevõtte ja ka mitmed konkurendid.

"Näiteks, Telia, Tele2, Bite on kolm suurt telekommunikatsiooniettevõtet, kes tavaliselt väga jõuliselt üksteisega konkureerivad, tulid selle eesmärgi nimel kokku. Sama on meie korvpalli meeskondadega, kes tavapäraselt mänguväljakul võistlevad. Ka nemad on selle algatusega liitunud," rääkis Kaminskaitė-Salters.

"Neli protsenti" ühingu tellitud Norstati avaliku arvamuse küsitlusest selgus, et 57 protsenti leedukatest toetab kaitsekulude tõstmist neljale protsendile SKT-st. Ühing on ka asunud allkirju koguma ning seni on petitsioonile alla kirjutanud üle 50 000 leeduka. Kuid algatuse edu võivad mõjutada Leedus toimuvad valimised.

"Ajastusega ei ole vedanud. Meil toimuvad Leedus tänavu kolmed valimised – presidendivalimised, valitsusevalimised ja Euroopa parlamendi valimised. See on väga viljakas pind populismile mitte konstruktiivsetele poliitilisetele otsustele," märkis Kaminskaitė-Salters.

Leedus peab parlament arutama igat algatust, millele on alla kirjutanud üle 50 000 leeduka. "Neli protsenti" ühingu juhid plaanivad nüüd arutada teemat Leedu valitsuse, parlamendi ning presidendiga ning loodavad, et lõpuks sünnib sellest uus seadus.

"Kas see on seadus, mis toob kaasa mitmed muutused meie maksusüsteemis või üks seadus, mis puudutab vaid kaitse-eelarvet – me ei tea. Me teeme kõik endast olenevad, et jõuda kõigi tähtsamate otsustajateni ja, et saavutada oma lõppeesmärk ehk turvaline riik."

Märtsis kritiseeris Leedu peaminister Ingrida Šimonytė ettevõtjate algatust ning ütles, et kui eesmärk on üllas, siis maksumaksjad peavad selgelt välja ütlema, et nad on ka nõus kõrgemad kulud kinni maksma.

Aprillis teatas Šimonytė pärast ettevõtjatega kohtumist, et Leedu rahandusministeerium valmistab ette erilist fondi, millesse kogutakse kaitse-eelarve tõstmiseks raha. Praegu kaalub selleks Leedu valitsus ettevõtete tulumaksu tõusu.

"Meil on paar võimalust, mille üle ma ei ütle, et keegi väga õnnelik on, kuid need on enamvähem vastuvõetavad. Vähemalt paljud inimesed arvavad nii," ütles Leedu peaminister rahastusallikaid kommenteerides Leedu rahvusringhäälingule.