"See on hübriidrünnak. Kui me vaatame, et väga erinevates elu valdkondades Venemaa sekkub meie territooriumil meie ellu. Olgu need eriteenistuste kaudu tahtlikud rünnakud meie avalike isikute varade vastu, meie monumentide vastu, on need küberrünnakud või on see siis täiesti tahtlik tegevus, mis puudutab GPS-i signaali segamist. Venemaa teab väga hästi, et nende poolt tekitatud häired on väga ohtlikud meie lennuliiklusele ja konkreetselt läheb vastuollu ka rahvusvaheliste konventsioonidega, millega Venemaa on ka ühinenud. Nii, et see on tahtlik tegevus, mis segab meie elu, paneb inimeste elusid ohtlikku olukorda ja seda saab käsitleda kui hübriidrünnakut," ütles Tsahkna ERR-ile.

"Me peame asju nimetama nende sõnadega, nagu need asjad on. Ja on fakt, et Venemaa meie õhuruumis, mitte ainult Eesti, meie regioonis GPS-seadmeid mõjutab. Ja need on ju rahvusvahelised uudised, kui rahvusvahelised lennufirmad teatavad, et nad ei saa ühes või teises kohas maanduda, sest Venemaa tegevus seda häirib," lisas ta.

"Pigem me peame näitama, et me sellega tegeleme, me teadvustame seda olukorda ja selle eest vastutus ei lange, mitte kuidagimoodi meile, vaid vastutab selle eest agressiivne Venemaa. Halvem oleks see, kui me varjaksime turistide nimel seda, et meie lennuliiklus on Venemaa poolt häiritud. See on see vastutus, mida mina välisministrina kindlasti võtta ei taha," lausus Tsahkna veel.

Tsahkna sõnul kavatseb ta selle teema tõstatada aktiivselt ka Euroopa Liidu ja NATO tasemel.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) ütles ERR-ile, et riigikaitsekomisjonile ei ole jõudnud informatsiooni, et tegemist oleks tahtliku Eesti-vastase tegevusega ning suure tõenäosusega võib olla Venemaa enda eelkõige sõjaliste objektide kaitsemeetmega, mis kandub väljaspoole Venemaa piire ja mõjutab muu hulgas ka lennuliiklust Eesti kohal. Sama on varem öelnud ka Eesti Lennuliiklusteeninduse juht Ivar Värk.

ERR küsis ka kaitseminister Hanno Pevkurilt, kas tegemist on otsese hübriidrünnakuga Eesti suunas.

"Venemaalt see mõju tuleb. Ja see on ka mõnda aega juba olnud. See alguses oli rohkem Skandinaavia Läänemere piirkonnas. Jättes kõrvale kõikvõimalikud spekulatsioonid, mis on selle taga. Kas see on siis Venemaa soov ennast kaitsta võimalike Ukraina droonirünnakute vastu või midagi muud. Üks on selge – Venemaa ei pea kinni rahvusvahelistest reeglitest, antud juhul siis tsiviillennundusele ja raadiolainetele kehtestatud reeglitest ja nende tegevus mõjutab Eesti tsiviillennundust. See on näide sellest, et Venemaa ei hooli nendest rahvusvahelistest reeglitest, mis on ühiselt kokku lepitud," vastas Pevkur.

Eelmisel nädalal pidid kahel korral Helsingist Tartusse teel olnud Finnairi lennukid GPS-i häirete tõttu Eesti kohal Helsingisse tagasi pöörduma.

GPS interference in Estonian airspace by RF has affected civil aviation in our region.
In doing so Russia violates int'l regulations.
Discussed the situation with @Braze_Baiba @GLandsbergis @elinavaltonen @TobiasBillstrom
We'll address the issue with #NATO allies & #EU partners

— Margus Tsahkna (@Tsahkna) April 29, 2024

Lätis on samad mured

Viimastel päevadel on muret väljendanud ka Läti ja Leedu välisministrid. Läti tsiviillennundusameti hinnangul pole GPS-i häired väga ohtlikud, kuid vaatamata sellele üritatakse riske igal viisil maandada.

"Meil oli esialgne plaan 2030. aastaks konventsionaalsed maapealsed navigatsioonivahendid asendada satelliitidel põhinevate navigatsioonisüsteemidega. See on nüüd peatatud. Meie peamine eesmärk on nüüd kindlustada, et need konventsionaalsed navigatsioonivahendid oleksid töökorras," ütles "Aktuaalsele kaamerale" Läti tsiviillennundusameti juht maris Gorodcovs.

Samuti suhtlevad lätlased tihedamalt lennufirmadega, et nende meeskonnad teaksid, mida GPS-i signaali kadumise korral teha.