Möödunud aastal teenisid Eesti pangad 960 miljonit eurot kasumit. Ka see aasta on alanud hästi. Esimese kvartali kasum oli 444 miljonit eurot. Siiski, pool sellest teeniti välisfiliaalidelt, mistõttu Eestis teenitud kasum, 200 miljonit, jäi umbes samasse suurusjärku aasta varasemaga. Aasta lõikes tervikuna on oodata pangandussektori kogukasumi langust.

"Eelmine aasta, kui hakati intressimäärasid tõstma, siis intressimäära tõus jõudis kiiremini intressituludesse ja aeglasemalt intressikuludesse. Peamine põhjus oli selles, et suur hulk hoiuseid oli nõudmiseni hoiustena ja tähtajaliste hoiuste osakaal oli madal. Ajapikku on tõusnud tähtajaliste hoiuste osakaal ja sellega seoses ka pankade kulud intresside osas. Ja teine põhjus, miks tõenäoliselt pankade tulud vähenevad, on see, kui intressimäärasid hakatakse langetama," lausus Eesti Panga finantsstabiilsuse juht Jaak Tõrs.

"Kui intressitasemed lähevad alla, siis tulenevalt pankade ärimudelist nende kasumlikkus Eestis üldiselt väheneb, sest see pool, mida teenitakse laenude pealt, väheneb üldiselt kiiremini, kui see, mis on hoiuste kulu. Selles mõttes jah, pankade kasumlikkus hakkab vähenema," ütles Swedbank Eesti juht Olavi Lepp.

Pankade suur kasum on pannud riigikogu opositsiooni kutsuma üles Leedu ja Läti eeskujul pangamaksu kehtestama.

Swedbank seda ei toeta.

Pangamaksu jutud ühe sektori põhiselt ei ole väga kohased, sest sel juhul tekib küsimus, milline sektor on järgmine. Ma usun, et kapitali võrdne kohtlemine on oluline," märkis Lepp.

Ka rahandusminister Mart Võrklaev pangamaksu toetama ei tõtta ja ütleb, et tegelikult on pankade suured kasumid head.

"Pankade suured kasumid on riigi jaoks positiivne, sest teatavasti Eestis on pankadel avansiline tulumaks. See on nagu klassikaline tulumaks, mida teistel ettevõtetel ei ole, 14 protsenti. Järgmisel aastal see tõuseb 18 protsendile ja kogu kasum, mis pangad teenivad, sealt riik saab kvartaalselt maksutulu. Ehk et kui pankadel on suured kasumid, siis tuleb sealt meile ka maksutulu," lausus Võrklaev.