Vabariiklasest ekspresident, kes seisab novembrikuistel valimistel vastamisi demokraadist riigipea Joe Bideniga, lubas võtta ette ka "sisevaenlased", kui ta Valgesse Majja naaseb, ega välistanud poliitilist vägivalda, kui tal see ei õnnestu.

Time'i intervjuu 77-aastase Trumpiga toimus tema Florida kodus aprilli algul ja seejärel telefoni teel.

"Ma arvan, et sisevaenlane on paljudel juhtudel riigile palju ohtlikum kui välisvaenlased – Hiina, Venemaa ja mitmed teised," vastas Trump küsimusele, kas ta on valmis peatama osa Ameerika Ühendriikide põhiseadusest oma vastastega toimetulekuks.

Ajal, mil rekordarv inimesi ületab ebaseaduslikult USA lõunapiiri Mehhikoga, on valimiste keskmesse tõusnud immigratsiooni teema. Trumpi sõnul poleks tal muud valikut, kui alustada massilist deporteerimist.

Sellega tegeleks peamiselt USA rahvuskaart, "aga kui ma arvaksin, et asjad lähevad kontrolli alt välja, poleks mul sõjaväe kasutamisega probleeme," ütles Trump.

"Need ei ole tsiviilisikud. Need on inimesed, kes ei viibi meie riigis seaduslikult. See on invasioon," ütles Trump ajakirjale Time, kui intervjueerija juhtis tähelepanu sellele, et USA seadused takistavad sõjaväe kasutamist Ühendriikide pinnal tsiviilisikute vastu.

Trump ütles, et ta "ei välista midagi" migrantide interneerimislaagrite rajamise osas, kuid usub, et neid pole vaja, sest tema väljasaatmisprogramm oleks edukas.

Samuti kuumaks valimisteemaks kerkinud abordi puhul kordas Trump oma varasemat seisukohta, et jätab osariikide otsustada, kas anda kohtu alla need, kes keeldu rikuvad.

Konservatiivide poole kaldu USA ülemkohus, kuhu kuulub kolm Trumpi nimetatud kohtunikku, tühistas 2022. aastal föderaalse abordiõiguse, ajendades mitut vabariiklaste juhitud osariiki kehtestama täielikku või osalist keeldu.

Küsimusele, kas osariigid peaksid jälgima naiste rasedust, et näha, kas nad on keeldu trotsides aborti teinud, vastas Trump: "Ma arvan, et nad võiksid seda teha."

Ta ei kohustuks vetot panema ühelegi katsele kehtestada USA-s üleriigiline abordikeeld.

Trump, kelle pooldajad ründasid 2021. aasta 6. jaanuaril Kapitooliumi, ei välistanud rahutuste võimalust, kui ta novembris kaotab. 

"Ma arvan, et me võidame suurelt ja arvan, et vägivalda ei tule," märkis ta, kuid intervjueerija küsimuse peale lisas, et "kui me ei võida, siis see sõltub."

6. jaanuari rahutuste tõttu süüdistuse saanud vabariiklane ei välistanud valimisvõidu korral ka Bideni kohtu alla andmist.

"Olen kindel, et Biden antakse kõigi oma kuritegude eest kohtu alla, sest ta on toime pannud palju kuritegusid," lisas ta täpsustamata.