Oluline kolmapäeval, 1. mail kell 22.55:

- USA kinnitusel on Venemaa kasutanud Ukraina sõdurite vastu keemiarelvi;

- Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga kaks raketi- ja 41 õhurünnakut;

- Odessat 29. aprillil tabanud raketirünnaku ohvrite arv kerkis kuuele;

- Ukraina droonirünnakus võis süttida Rjazani naftarafineerimistehas, pihta sai ka Voroneži naftatöötlemistehas;

- Vene kaitseminister käskis suurendada relvade tootmist; 

- ISW: Vene väed võivad olla läinud uue rünnaku eel pausile;

- Vene ametnikud teatasid Ukraina droonirünnakutest mitmes piirkonnas;

- Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnangu kohaselt kaotasid Vene väed ka viimase ööpäevaga üle tuhande sõduri.

USA kinnitusel kasutas Venemaa Ukraina sõdurite vastu keemiarelvi

USA välisministeeriumi teatel on Venemaa kasutanud Ukraina sõjaväelaste vastu kloropikriini ja muid kemikaale, millega on rikkunud keemiarelvade konventsiooni, vahendas Ukrainska Pravda.

"Selliste kemikaalide kasutamine pole olnud üksikjuhtum ning selle eesmärk on tõenäoliselt olnud Ukraina jõudude tõrjumine nende kindlustatud positsioonidelt ning saavutada lahinguväljal taktikalisi eeliseid," märkis välisministeerium.

Rääkides sellest, et Venemaa eirab kohustust keelustada keemiarelva kasutamine, tõmbas USA paralleele Aleksei Navalnõi ning Sergei ja Julia Skripali mürgitamisega närvimürgiga novitšok.

USA on kehtestanud sanktsioonid Venemaa asutustele ja ettevõtetele, kes tegelevad keemiarelvade arendamisega.

Briti ajaleht The Telegraph kirjutas oma uurimisele viidates juba varem, et Vene väed kasutavad Ukrainas süstemaatiliselt keemiarelva.

Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga kaks raketi- ja 41 õhurünnakut

Vene vägi korraldas ööpäevaga kaks raketi- ja 41 õhurünnakut, teatas kolmapäeva õhtul Ukraina kindralstaap.

Vaenlane tulistas ka 42 korda mitmikraketiheitjatest.

Suurtüki- ja miinipildujatule all oli üle 125 asustatud punkti Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis.

Odessat 29. aprillil tabanud raketirünnaku ohvrite arv kerkis kuuele

Odessat esmaspäeval tabanud Vene raketirünnaku ohvrite arv kerkis kolmapäeval kuuele, kui haiglas suri veel üks raskelt vigastatu, teatas Odessa oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Kiper.

Varem teatasid oblastivõimud viiest hukkunust ja 23 haiglaravi vajanud kannatanust.

Ukraina ründas droonidega naftarafineerimistehaseid Rjazanis ja Voronežis

Ukraina sõjaväeluure korraldatud droonirünnak tabas Venemaal Rjazani oblastis asuvat suurt naftarafineerimistehast, kus ametlikult kinnitamata andmeil puhkes suur tulekahju.

"Rjazanis tabati sõjalist sihtmärki. Purustused on märkimisväärsed," ütles anonüümne sõjaväeluure allikas väljaandele Ukrainska Pravda.

Suure tulekahju puhkemist Rjazani naftatöötlustehases kinnitas ka väljaandega Liga.net rääkinud Ukraina eriteenistuse töötaja.

Liga.net andmeil toimusid esimesed neli plahvatust rafineerimistehase territooriumil öösel kella kahe paiku, misjärel puhkes seal ulatuslik tulekahju.

Hiljem kinnitasid Ukraina sõjaväeluure (HUR) allikad väljaandele The Kyiv Independent rünnakut ka Voroneži naftakäitisele. Sõjaväeluure ründas ööl vastu 1. maid droonidega Rjazani naftatöötlemistehast ja Voroneži oblasti rafineerimistehast, kinnitasid sõjaväeluure allikad.

In addition to the Ryazan refinery, 2 drones attacked the Voronezhnefteprodukt refinery in Russia - ASTRA Telegram channel

One drone reportedly fell on the territory of Voronezhnefteprodukt in the village of Staraya Pokrovka, Voronezh region.

Waiting for official confirmation. https://t.co/L0dE8UFLcD pic.twitter.com/HbOnnYCRix

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) May 1, 2024

Venemaa võimud olid varem teatanud 1. mail toimunud droonirünnakutest kahes oblastis, kusjuures Vene Telegrami kanalid levitasid väiteid, et Rjazani rafineerimistehas põleb.

Rjazani rafineerimistehases oli kohaliku aja järgi kella kahe paiku öösel kuulda esimest nelja plahvatust, misjärel algas tehase territooriumil suur tulekahju, teatasid allikad.

Tabamuse sai ka Voroneži oblasti rafineerimistehas, kinnitasid allikad, tagajärgi täpsemalt kirjeldamata.

Vene meedia teatel kahjustasid allatulistatud drooni rusud hooneid ka Voroneži oblastis.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et tema väed tulistasid öö jooksul alla kuus Ukraina drooni: kolm Voroneži oblasti kohal, ühe Rjazani oblasti kohal, ühe Belgorodi oblasti kohal ja ühe Kurski oblasti kohal.

Venemaa mitme oblasti võimud kinnitasid kolmapäeva hommikul öösel toimunud droonirünnakuid, kuid eitasid tekitatud kahju. Rjazani oblasti kuberner Pavel Malkov ütles, et sealsetes droonirünnakutes keegi vigastada ei saanud.

Vene julgeolekuteenistustele lähedal oleva Telegrami kanali Baza andmeil põhjustas rünnak siiski Rjazani naftatöötlemistehases tulekahju.

A refinery in Ryazan, Russia, has been hit by an UAV. Unofficially, two explosions were reported. A large fire can be heard seen on the footage.

Source of video: Telegram / OperativnoZSU pic.twitter.com/RotHuKbCdM

— (((Tendar))) (@Tendar) May 1, 2024

Venemaa riiklikule nafta- ja gaasiettevõttele Rosneftile kuuluvas Rjazani rafineerimistehases töödeldakse umbes 5,8 protsenti Venemaa rafineeritud toornafta kogutoodangust ehk 17-18 miljonit tonni naftat aastas. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks.

Tehas on olnud ka varem Ukraina õhurünnakute sihtmärk. Ukraina väed ründavad droonidega Venemaa naftatööstusi, et vähendada Venemaale tulutoovat eksporti, kahjustada vägede varustamist kütusega ning tekitada kütusepuudust Vene siseturul. Möödunud nädalal Venemaal Smolenski oblastis naftabaaside vastu korraldatud rünnakutes hävitati 26 000 kuupmeetrit kütust, teatasid julgeolekuallikad The Kyiv Independentile.

Ukraina luure tavaliselt ei kinnita ega eita läbiviidud luureoperatsioone. Samas rõhutavad nad, et Venemaa sõjatööstuskompleksi varustavaid naftatöötlemistehased on 11 aastat Venemaa relvastatud agressiooniga silmitsi seisnud Ukraina jaoks legitiimsed sõjalised sihtmärgid.

Šoigu käskis suurendada relvatootmist

Venemaa kaitseminister andis kolmapäeval korralduse suurendada relvade tootmist, öeldes, et Ukraina sõja jaoks peavad tarned kiirenema.

"Rünnaku nõutava tempo säilitamiseks ... on vaja suurendada vägedele tarnitavate relvade ja sõjatehnika, eelkõige laskemoona mahtu ja kvaliteeti," ütles Šoigu kaitseministeeriumi avaldatud videokaadrites tema kohtumisel Ukraina sõda juhtiva staabi ohvitseridega.

Šoigu, keda näidati droone ja muid relvi kontrollimas ning parenduste kohta oma mõtteid edastamas, ütles, et tööstusettevõtetele anti käsk lühendada tootmisaega, samal ajal kui Ukraina rinnete lähedases tagas tegutsevaid remondiüksusi kutsuti suurendama oma tegevuse tõhusust.

Ukraina sõjalise kampaania eest vastutav Venemaa kindralstaabi ülem kindral Valeri Gerassimov esitas Šoigule ettekande operatsioonide hetkeseisust.

Nii Lääs kui Venemaa on suurendanud oma panuseid sõjas, saates rindele miljardite dollarite väärtuses relvastust ja laskemoona.

USA president Joe Biden allkirjastas 24. aprillil Ukrainale uue sõjalise abipaketi eraldamise seaduseelnõu, mis annab Ukrainale 61 miljardi dollari suuruse lisaabi, sealhulgas hulga suurtüki- ja raketisüsteeme, tankitõrjemoona ja laskemoona.

Venemaa on 1000-kilomeetrise rindejoone võtmepunktides järk-järgult edasi liikunud ja teatas vastuseks USA otsusele, et selle relvad ei takista Moskva võitu. Mõned Venemaa ametnikud on siiski mures, et USA toetus võib konflikti eskaleerida.

Venemaa kontrollib praegu umbes 18 protsenti Ukraina territooriumist ja on saavutanud edu pärast Kiievi 2023. aasta vastupealetungi ebaõnnestumist sügavate miiniväljade taha kaevatud Vene vägede vastu.

selge on aga see, kas Ukraina suudab taastada Venemaa vallutatud territooriumi või mitte.

Venemaa võime värvata sadu tuhandeid suhteliselt hästi tasustatud lepingulisi sõdureid ja kiirendada relvade tootmist on üllatanud USA-d ja tema liitlasi NATO sõjalises alliansis. Vene armee on nüüd 15 protsenti suurem kui enne sissetungi, väejuhatus on kiiresti kohanenud lahinguvälja uuenduslike väljakutsetega ja Venemaa toodab sel aastal rohkem suurtükimoona kui kõik NATO 32 liiget kokku, ütles USA Euroopa väejuhatuse komandör, kindral Christopher Cavoli aprillis.

ISW: Vene väed võivad olla läinud uue rünnaku eel pausile

Venemaa väed Ukrainas on vähendanud rünnakutegevust Avdijivka lähistel ja see võib tähendada, et nad valmistavad ette reserve, millega alustada uut pealetungi Avdijivkast põhjas, Toretski suunas, täiendades sellega pealetungioperatsioone Tšassiv Jari lähedal, leiab USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oma kolmapäevases ülevaates.

ISW tõdes, et teisipäeval, 30. aprillil ei sooritanud Vene väed Avdijivka piirkonnas esimest korda mitme päeva jooksul ühtegi kinnitatud pealetungi. Samas teatasid Ukraina allikad siiski, et Vene väed korraldasid Bahmuti ja Tšassiv Jari suunal rohkem rünnakuid kui Avdijivka lähedal.

Ukraina kindralstaabi 30. aprilli hommikused ja õhtused aruanded näitasid, et vaid ühe päevaga lõid Ukraina väed tagasi 47 Venemaa rünnakut Avdijivka suunas ja 57 rünnakut Bahmuti piirkonnas, kusjuures oluliselt rohkem rünnakuid Tšassiv Jari suunas.

Ühe päeva aruanne ei ole mustri kindlakstegemiseks piisav, kuid see võib viidata sellele, et Vene väed on mõnevõrra aeglustanud rünnakute tempot Avdijivka ümbruses, et taastada  pealetung Tšassiv Jari ümbruses, märkis ISW, lisades, et see kinnitab nende prognoosi.

Alates 20. aprillist on Vene väed keskendunud taktikalise edu saavutamisele Avdijivkast loodes asuva Otšeretino ja Avdijivkast põhja pool asuva Novokalinovo lähedal, kuid 30. aprilli seisuga näib, et kinnitatud pealetungi tempo on aeglustunud, seisab ISW analüüsis.

Vene vägede juhtkond võib olla otsustada liikuda oma vallutatud alalt Avdijivkast põhja pool Toretski suunas, et täiendada pealetungioperatsioone Tšassiv Jari lähedal, mis eeldaks tõenäoliselt taktikalise pausi tegemist, et koondada väed pealetungiks, märkis ISW.

Tšassiv Jar on operatiivselt oluline asula, kuna Venemaa saaks seda kasutada hüppelauana alustamaks pealetungioperatsioone Družkovka ja Konstantinovka suunas, mis on olulised Donetski oblasti nelja suurima linna kaitsmisel. Tõenäoliselt vajavad Vene väed aga pikemat pausi, et tugevdada olemasolevaid üksusi ja paigutada Otšeretino piirkonda lisajõude, kui nad otsustavad püüda tungida Toretski piirkonda, resümeeris ISW.

Vene ametnikud teatasid Ukraina droonirünnakutest mitmes piirkonnas

Ukraina korraldas ööl vastu kolmapäeva tunde kestnud droonirünnaku mitmes Venemaa piirkonnas, teatasid kohalikud Vene ametnikud.

Moskvast edelasse jääva Rjazani oblasti kuberner Pavel Malkov ütles, et sealsetes droonirünnakutes keegi vigastada ei saanud.

Ka Venemaa Ukrainaga piirnevate Kurski ja Voroneži oblasti kuberner teatasid droonirünnakutest nende territooriumidel, öeldes, et purustusi ega vigastusi pole.

Venemaa avaldab harva teavet Ukraina rünnakute täieliku mõju kohta oma territooriumile ja infrastruktuurile, märkis ülevaate teinud uudisteagentuur Reuters, lisades, et ei saa Venemaa teateid iseseisvalt kontrollida.

Ukraina kinnitusel sõnul kahjustab Venemaa sõjalise, energeetika ja transpordi infrastruktuuri ründamine Moskva võimekust jätkata sõjategevust Ukrainas.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 468 840 (võrdlus eelmise päevaga +1120);

- tankid 7312 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 14 067 (+21);

- suurtükisüsteemid 12 024 (+13);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1053 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 780 (+1);

- lennukid 348 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 9538 (+7);

- tiibraketid 2126 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 16 175 (+33);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1980 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.