Euroopa Liit ei osta meritsi veetud Venemaa toornaftat 2022. aasta detsembrist. See tähendab, et Euroopa Liidu ettevõtted ei tohiks pakkuda Vene naftat vedavatele laevadele teenuseid, kõige tähtsamalt kindlustust, kuid sellele kehtib erand, selgitas välisministeeriumi sanktsioonide ja strateegilise kauba kontrolli osakonna peadirektor Kadri Elias-Hindoalla.

"Neid teenuseid võib osutada juhul, kui Venemaa müüb naftat kolmandatele riikidele ja see kõik toimub hinnalae piires. Nafta hind jääb alla 60 dollari barreli," selgitas Elias-Hindoalla.

Hinnalae kehtestasid G7 riigid ja Euroopa Liit lootusega, et nii püsib maailma naftaturg stabiilne, aga Venemaa teenib vähem tulu. Euroopa ettevõte, kes pakub Vene laevale kindlustust, peaks veenduma, et naftat ei veeta kallima hinna eest.

"Praktikas on seda väga raske kontrollida. See on küll tõsi, et seda hinda püütakse peita teistesse komponentidesse. Võib-olla näidatakse nafta hinda hinnalae piires, aga see hind on peidetud ära transporditeenusesse või muudesse teenustesse," rääkis välisministeeriumi ametnik.

Enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse olid Vene toornaftat vedavate laevade omanikud või kindlustajad valdavalt Euroopa Liidu, G7 riikide või Norra ettevõtted ja seda kuni 80 protsendi ulatuses, selgub Soome mõttekoja CREA analüüsist. Nüüdseks on see protsent langenud 34 peale. Seega on Vene toornafta vedamise töö üle võtnud varilaevastik – laevad, mida kindlustavad või omavad ettevõtted riikidest, mis hinnalage ei tunnista.

"Kui Euroopa teenuse osutajad neid teenuseid ei osuta ja neid teenuseid osutatakse hoopis kuskil kolmandates riikides, siis sinna tõesti praegu Euroopa Liidu käed ei ulatu," tõdes Elias-Hindoalla.

Või siis laevad, mille puhul on võimatu aru saada, kes on omanik ja kes on kindlustaja. Näiteks võib tuua märtsis Taani lähedal teise laevaga kokku põrganud tankeri Andromeda Star. Selle tankeri pardal oli 730 000 barrelit Primorski sadamast pärit Vene toornaftat. Laev oli naftat tankinud siis, kui Vene nafta keskmine hind oli üle 60 dollari barreli kohta ehk üle hinnalae. Uudisteagentuur Bloomberg kirjutas reedel, et see laev esitas Taanile kindlustusdokumendid, mille järgi kindlustas laeva Norra firma Gard. Firma kõneisik vastas aga Bloombergile, et laeval nende kindlustust ei ole.

Ka ei suutnud Bloomberg tuvastada, kellele täpselt see laev kuulub. Ehk võimatu on aru saada, kes ja kas üldse maksaks kinni kahju, mis tekiks, kui sellise laeva laadung õnnetuse käigus Läänemerre valguks. Sarnaseid laevu sõidab Läänemerel mitmeid.

Lõpptulemus on see, et Venemaa teenib Soome mõttekoja andmetel toornafta veost ikka pea 250 miljonit eurot päevas, mis on pea sama palju kui 2022. aasta alguses. Bloomberg võrdles, et kui 2023. aasta märtsis oli Vene toornafta hind 48 dollarit barreli kohta, siis tänavu märtsis oli see keskmiselt juba üle 68 dollari barreli kohta.

Elias-Hindoalla ütles, et Euroopa Liit püüab lähinädalatel järgmise sanktsioonipaketi sihtida just varilaevastiku pihta. Samas pole sugugi selge, kuidas on varilaevastiku tegevust päriselt võimalik takistada.

"14. sanktsioonipaketis soovime näha esimesi võimalusi, mida me koostöös komisjoniga välja töötame. Mis need meetmed oleks, mida just Euroopa Liit saaks võtta, arvestades, et see tõesti on globaalne probleem. Seal tuleb kaasata ka rahvusvahelisi organisatsioone ja need arutelud käivad ka tegelikult mujal, mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka rahvusvahelises mereorganisatsioonis (IMO) ja muudes organisatsioonides," sõnas Elias-Hindoalla.