"Praegu toimuvad välistingimustes märkimisväärsed muutused. Analüüsime nende otsuste võimalikke mõjukanaleid Venemaa majandusele. Teil on õigus, et peamine mõjukanal võib olla nafta hinna alanemise kaudu. Sest kui sellised tollisõjad – aga me näeme tollisõdade eskaleerumist –, jätkuvad, siis see toob tavaliselt kaasa rahvusvahelise kaubanduse ja maailmamajanduse languse ning võimalik, et ka nõudluse vähenemise meie energiakandjate vastu. Siin on riskid, aga vaatame, kuidas olukord areneb, sest see on alles algusjärgus," rääkis Nabiullina teisipäeval toimunud kohtumisel Venemaa Kommunistliku Partei fraktsiooni saadikutega enne keskpanga raporti arutamist riigiduumas.

Ta ütles, et keskpank analüüsib praeguse olukorra võimalikke tagajärgi, kuid kinnitas, et tehniline eelarvereegel tasandab ka naftahinna langusega tekkivad tagajärjed.

Nabiullina märkis, et Venemaa keskpank valmistub seda tüüpi riskideks alati, eelkõige rahapoliitika põhisuundades näitab alati riskistsenaariumi ja tegevusi selle elluviimisel. Riskistsenaarium on tema sõnul seotud eelkõige võimalike kaubandussõdade ja naftahinna langusega.

Nabiullina märkis, et eelarvereegel on teatud kindlustus selliste stsenaariumide täitumise vastu. "Mis on eelarvereegli tähendus ja miks on hea, et me sellest ei ole eemaldunud, kuigi paljud arvavad, et see pole vajalik? Kui nafta hind langeb, on valitsusel, riigil alati ressursse eelarve kulusid toetada, hoolimata naftahinnast tingitud tulude vähenemisele. Vaatame, kuidas olukord areneb, aga eelarvereegel annab tuge," rääkis ta.

Esmaspäeva seisuga olid Brenti ja WTI naftahinna indeksid langenud vastavalt 14 protsenti ja 15 protsenti seoses Trumpi 2. aprilli teadaannet tollimaksude kehtestamisele kogu USA impordile. Esmaspäeval jõudis nafta hind viimase nelja aasta madalaimale tasemele.

Vene keskpank teatas eelmisel nädalal, et USA tollide tõstmine võib aeglustada maailma majanduskasvu ja kiirendada inflatsiooni, samas kui naftahinnad võivad globaalse nõudluse vähenemise tõttu olla mitmeaastasest prognoosist madalamad.

Keskpank prognoosib nafta keskmiseks hinnaks 2025. aastal 65 dollarit barreli kohta ja 2026. aastal 60 dollarit barreli kohta. Keskpank vaatab oma prognoosid üle järgmisel juhatuse koosolekul 25. aprillil.

Nafta hind on Venemaa jaoks ülioluline, kuna energiakandjate eksport on riigi üks peamisi sissetulekuallikaid ning piisav tulu võimaldab jätkata agressioonisõda Ukrainas.