Võrreldes 2023. aasta viimase kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele.

Eurostati andmetel näitas ka Euroopa Liidu majandus esimeses kvartalis veidi paremat tulemust: Euroopa Liidu SKP suurenes 0,5 protsenti.

SKP 2024. aasta esimese kvartali täpsema hinnangu avaldab statistikaamet 31. mail.

Ökonomist: langus oli väiksem, kui varasematel kvartalitel

"Vaadates majanduse muid numbreid on pigem tõenäoline, et selle aasta esimeses kvartalis langes veidi majandus, kuid see langus oli väiksem, kui varasematel kvartalitel," märkis statistikaameti avaldatud andmeid kommenteerides Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. "SKP statistika järgi langes eelmise aasta kolme kvartaliga SKP 1,8 protsendi võrra, et saada 2,1 protsenti aastast langust, oleks SKP pidanud kvartalivõrdluses langema 0,3 protsendi võrra. See suurusjärk läheks kokku seni avaldatud teiste andmetega."

"Veidi paremaks elu siiski on minemas. Palgad on tõusmas kiiremini kui hinnad juba poolteist aastat. Kuigi eelmise tasemeni on veel veidi minna, siis paranemisemärke on siin näha," lisas Uusküla. "Hõive on langenud vähe ja tööpuudus kasvanud vaid veidi hoolimata reaalpalga tõusust, seeläbi on palgatulu ka terves majanduses kasuteel."

Samuti on oodata aasta jooksul intressimäärade langust kui euroala inflatsioon jääb püsima praegusel või sellest madalamal tasemel, märkis ta.

Swedbank: majanduslangus jätkus

"Kuigi statistikaameti pressiteates on kirjas, et SKP jäi neljanda kvartaliga võrreldes samale tasemele, näitab meie esialgne arvestus, et see oli siiski veidi väiksem ja seega majanduslangus jätkus," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

"Eesti majanduslangus taandub visalt, kuid meie prognoosi järgi peaks see aasta teisel poolel aastases võrdluses kasvule pöörduma. Üha enam on tegureid, mis toetavad majanduskasvu taastumist, kuid Swedbanki prognoosi järgi jääb Eesti majandus sel aastal siiski 0,5 protsendiga langusesse," lisas Mertsina.

Majanduse üldine kindlustunne on Swedbanki hinnangul veel väga nõrk, kuid see on eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes veidi paranenud.

Nii töötleva tööstuse kui ka kogu tööstussektori tootmismahu langus aasta kahel esimesel kuul aeglustus. Samuti on taandunud maksebilansi järgi ja püsivhindadesse arvutatuna kaupade ja teenuste ekspordi vähenemine.

Käibemaksu ja aktsiiside laekumine püsivhindades on aastases võrdluses suurenenud. Kuna arvestus on tehtud püsivhindades, siis on maksutõusu mõju välja võetud.

"Kaupade ja teenuste ekspordi langus on taandumas ja tööstusettevõtete ekspordiootused, mis on küll veel üsna pessimistlikud, on põhjast paranema hakanud. Samas pidurdab sel aastal kaupade eksporti Soome ja Rootsi nõrk nõudlus, seda eriti ehitusturul," märkis Mertsina.