Aprill toidupoes: aastaga langesid enim piimatoodete hinnad

Võrreldes aastatagusega sai aprillis kilepiima poest kätte veerandi võrra odavamalt ning langes ka kõigi teiste piimatoodete hind. Pidurdunud on ka sea- ja veiseliha hinnatõus ning jahukilo maksab samuti vähem, munade hind on aga tõusuteel.
Aprillis maksid paljud tooted võrreldes 2023. aasta aprilliga veidi vähem ning piimatoodete puhul oli langus kõige märgatavam, näitab konjunktuuriinstituudi hinnastatistika.
Kilepakendis piima liitrihind oli aprillis poodides 67 senti, aasta eest aga 88 senti ehk 24 protsenti kallim. Tetrapakendis piima hind oli samal ajal vaid väikses languses, möödunud aasta 1,24 eurolt jõudis see nüüd 1,20 euroni.
Ka hapukoorekilo on jõudnud 13 protsenti odavama hinnani kui möödunud aastal samal ajal, toona maksis see 3,58, nüüd aga 3,13 eurot.
Kaheksa protsenti odavnesid ka keefir ja kohvikoor ning väikepakis või hind langes 13,28 eurolt 12,77 euroni.
Kõige vähem langes juustukilo hind, 11,68 eurolt 11,47 euroni ehk alla kahe protsendi. Kodujuustu hinnale lisandus aga aastaga kaks senti.
Kui võrrelda piimatoodete hindu selle aasta märtsis ja aprillis, siis püsisid need peaaegu muutumatuna. Näiteks kilepiima hind jäi samaks, hapukoore ja keefiri hind aga vähenesid mõne sendi võrra, juustu hinnale aga lisandus viis senti.
Munade hind on aastaga tõusnud. Kohalike munade hinnatõus jääb kuue protsendi juurde – L- ja M-suuruses munakarbi sai mullu kätte keskmiselt 2,55 euroga, nüüd maksab see 2,69 eurot.
Importmunade puhul on hinnatõus olnud tagasihoidlikum, alla ühe protsendi ehk karbi hind kasvas 2,37 eurolt 2,39 euroni.
Võrreldes selle aasta kaht viimast kuud jäi importmunade hind aprillis samaks. Eestist pärit munade hind aga veidi langes, ehkki langus ei ületanud paari protsenti.
Enamiku teravilja- ja pagaritoodete hind langes samuti ja esirinnas oli nisujahu, mis maksis 11 protsenti vähem kui 2023. aastal. Sai odavnes neli protsenti, aasta eest maksis see 2,95 ja nüüd 2,83 eurot.
Kaerahelbekilo langes aastaga 2,35 eurolt 2,29 eurole, kuid võrreldes märtsiga maksis see aprillis viis senti rohkem.
Ainus selle tootegrupi toode, mis kallimaks muutus, oli leib. Möödunud aastal maksis leivakilo 2,79 eurot, tänavu aprillis 2,94 eurot ehk viis protsenti rohkem.
Suhkru hind langes aastaga seitse protsenti ehk eelmise aasta märtsi 1,44-eurose kilohinna juurest 1,34 euroni kilost. Märtsiga võrreldes suhkru hind aprillis ei muutunud.
Lihatoodete osas on mitu kuud kõige suurema hinnatõusuga silma paistnud importbroiler, sest ehkki märtsis ja aprillis püsis selle hind 3,91 euro juures, siis möödunud aasta samal ajal maksis kilo 3,06 eurot ehk 28 protsenti vähem.
Kümne protsendi võrra kallines aastaga ka keeduvorst – 6,12 eurolt 6,75 euroni, ning kahe ja nelja protsendi vahemikku jäi viinerite, suitsukarbonaadi ning koduse hakkliha hinnatõus.
Samas oli lihatoodete seas üle hulga aja ka odavnejaid, ehkki odavnemisprotsent ei olnud suur.
Nimelt maksis kondita veiseliha kaks protsenti vähem kui aasta eest ehk 17,44 euro asemel sai kilogrammi kätte 17,09 euroga. Kolme protsendi juurde jäi ka sea ribiliha hinnalangus.
Viimase kuu hinnakõikumised olid valdavalt alla ühe protsendi, vaid kondita veiseliha kuine odavnemine lähenes kahele protsendile.
Nagu ikka, olid suuremad kõikumised kalade hinnas, mis võib turul ja kauplustes tunduvalt erineda ning mis ka kuust kuusse pidevalt kõigub.
Hüppeliselt kallines poelettidel aastaga jahutatud räimerümp, mille sai mullu aprillis osta 3,06-eurose kilohinnaga, aga tänavu maksis see 4,37 eurot kilogrammist. Hinnatõus oli seega 43 protsenti. Turul tõusis räimekilo hind samal ajal vaid neli protsenti, 2,24 eurolt 2,33 euroni.
Turgudel oli suurim hinnatõus jahutatud forellifileel, mis kallines rohkem kui veerandi võrra 23,40 eurolt 29,65 euroni. Poelettidel toimusid selle kalaliigiga samal perioodil vastupidised hinnaliikumised: seal maksis forellifilee mullu märtsis 20,32 eurot ja nüüd 16,38 eurot.
Vastakad hinnaliikumised iseloomustasid ka jahutatud lõhefilee hinda, sest kauplustes tõusis see aastaga nelja protsendi võrra 24,8 eurolt 25,83 euroni, turgudel aga langes 28,35 eurolt 25,50 euroni.
Köögiviljade hind oli samuti muutumises, ent kuna nende kilogrammi maksumus jääb enamasti euro-paari piiresse, tähendavad ka mitmekümneprotsendilised hinnatõusud ja -langused tegelikkuses sageli vaid sentidesse jäävat muudatust.
Mugulsibula hind, mis möödunud aastal järske hüppeid ülespoole tegi, on nüüdseks suures languses. Mulluse 1,58 euro juurest on see kahanenud 1,11 euroni ehk 30 protsenti odavam.
Teine järsem langeja oli peakapsa hind, see vähenes aastaga 27 protsenti ehk 60 sendilt 44 sendini. Ka kurgikilo odavnes 18 protsenti 4,98 eurolt 4,07 euroni.
Kartuli hind kerkis aastaga ühe sendi ning porgand kallines 12 protsenti. Importtomati hind kerkis seitsme protsendi võrra 3,53 eurolt 3,78 euroni.
Kohalikud õunad on soodsamaks muutunud, 6,1-eurose kilohinna asemel, mida eelmise aasta aprillis poodides näha sai, maksid need nüüd 4,30 eurot. Vastupidine suundumus on aga importõunte hinnal, mis on 13 protsenti kallim ehk 1,9 euro asemel 2,15 eurot.
Võrreldes köögiviljade hinnaliikumisi selle aasta märtsis ja aprillis on aga kohalik õun kallinenud 28 protsendi võrra ning importtomat on rohkem kui viiendiku võrra kallim. Samas on aga kohaliku kurgi hind ühe kuuga 30 protsenti allapoole tulnud ning importkurk maksab 13 protsenti vähem.
Toimetaja: Karin Koppel