Kui Leedu aastase majanduskasvu üheks põhjuseks võib kirjutada ka aastataguse madala võrdlusbaasi, siis ka kvartaalses võrdluses kasvas sealne majandus 0,8 protsendi võrra, mis on samuti väga hea näitaja, ütles Mertsina.

Eestiga võrreldes on Leedus majanduses kindlustunne oluliselt parem, seda nii majapidamistes kui ka tööstuses, lausus ta.

"Kui siia juurde panna veel ligi null protsendi lähedane inflatsioon /.../ Palgakasv on tugev, see tähendab, et ostujõu paranemine Leedus on olnud oluliselt tugevam kui Eestis ja see on ka jaekaubanduse kasvule pööranud. Leedus oli jaekaubanduse viimane kasvunumber ligikaudu neli protsenti," lausus Mertsina.

Eesti majandust mõjutab endiselt peamiste eksportsihtriikide ehk Soome, Rootsi ja Saksamaa majanduste nõrkus. Leedus on viimastel aastatel tugeva kasvu teinud teenuste eksport, ütles Mertsina.

"Ka Eestis on teenuste eksport oluliselt parem kui kaupade eksport, aga Leedus on teenuste eksport teinud tugeva kasvu ja selle taga on peamiselt olnud finantsteenused ja erinevad IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) sektori teenused," lausus ta.

Leedus rohkem valitsussektori investeeringuid

Leedus on Eestist tugevam seis ka ehitussektoris ning sellele on aidanud kaasa riigi investeeringud, märkis Mertsina.

"Leedus eelmisel aastal valitsussektori investeeringud eriti taristusse kasvasid 38 protsenti, see oli küll jooksevhindades. Eestis samuti suurenesid valitsussektori investeeringud eelmisel aastal, aga aeglasemalt kui Leedus," ütles ta.

Eesti majanduskasvu arvu veab Leeduga võrreldes allapoole ka erasektori laenukoormuse mõju majandusnäitajatele. "Kui võrrelda majapidamiste ja ettevõtete laenukoormust ja just pangalaenud osakaalu SKP-s, siis Eestis on see kõrgem kui Leedus ja see puudutab nii majapidamisi kui ka ettevõtteid. See omakorda tähendab, et kõrgematel intressimääradel on ka mõnevõrra tugevam negatiivne mõju majandusele," lausus Mertsina.

Majanduskasvu on Leedus sektoritest toetanud ka finantstehnoloogia, innovatsioon (näiteks laserid ja pooljuhid) ja puidutööstus. Suuri investeeringuid on tehtud ka kaitsetööstuses.

Palgakasv ja töötuse määr on samas Eestis ja Leedus samal tasemel.

"Kui me võrdleme tööturgu ja palkasid, siis Eesti, Läti ja Leedu vahel ei ole väga suuri erinevusi. Palgad kasvavad kiiresti kõigis kolmes Balti riigis, Lätis ja Leedus mõnevõrra kiiremini kui Eestis, aga see vahe ei ole väga suur. Tööturg on kõigis kolmes Balti riigis enam-vähem ühtemoodi vastupidav. Töötuse määr on Eestis võib-olla protsendipunkti võrra kõrgem kui Lätis ja Leedus," lausus Mertsina.

Majapidamiste ebakindlus on Eestis vaatamata nendele näitajatele aga siiani väga nõrk: inimesed kardavad lõunanaabritest rohkem töötuse määra tõusu, rahaasjade halvenemist; oma osa ebakindluse kasvus on ka maksutõusudel, lisas ta.

"Võib-olla peab ka valitsus oma kommunikatsioonis maksutõusude ja riigi rahanduse teemadel arvestama rohkem nii ettevõtete kui ka majapidamistega ja nende kindlustundega," nentis Mertsina.