Ettevõtjad proovivad parema juhtimise, targa tööaja kasutuse ning tehnoloogiliste arengute abil saavutada suuremat efektiivsust. Kuna uued tehnoloogiad võimaldavad tihtipeale teha suuri hüppeid edasi, on hädavajalik, et ka riigisektoris asutakse tõsiselt rakendama tehisaru tööprotsesside kiirendamiseks ning lihtsustamiseks.

Isiklik kogemus näitab, et 40-liikmelise meeskonna puhul aitab tehisaru teatud ametikohtadel kokku hoida nädalas ühe tööpäeva jagu tööaega. Kogu avalikus sektoris töötas Eestis 2022. aasta andmetel üle 135 000 inimese, mis tähendab, et kui suudaksime tehisaru kasutada sellest kas või paari protsendi ametikohtade hulgas, oleks säästetud tööpäevade arv juba muljetavaldav.

Suurbritannias on tehisaru võetud kasutusele näiteks metrootasu mittemaksjate tabamiseks. Kui meie rikkujate tabamisest alustada ei soovi, siis memode, päevakavade ja reisiplaanide kallale võiks ministeeriumides tehisaru küll juba lubada.

Efektiivsuse tõstmine töötajate arvu vähendamise teel on ühtaegu nii populaarne kui ka ebapopulaarne teema. Võiks ju arvata, et viimase kümne aasta jooksul on sellega ka avalikus teenistuses tegeletud, kuid statistika näitab midagi muud, ikka on ligi kolm protsenti tööealisest elanikkonnast hõivatud avalikus teenistuses. Mis juhtuks kui eesmärgiks seada 2,5 protsenti?

Avades näiteks keskkonnaameti veebilehe kontaktidega võib veenduda, et ameti juhil on kolm kohusetäitjat, kaheksa referenti ja 27 projektidega tegelevat spetsialisti ning lisanduvad veel projektijuhid ja referendid kliimaministeeriumist.

Vääriks põhjalikku analüüsi, millised protsessid võiks seal ametis usaldada tehisarule ning kui palju õnnestuks seeläbi säästa, töötunde ja raha. Ei taha küll kellelegi ülekohut teha, aga meenuvad korduvad kogemused, kuidas ametkondades asju ajades võib kohata vaikseid korruseid, kus väga paljud tühjad kabinetid oma usinaid töötajaid ootavad, sest tegemist on kodukontorite süsteemiga.

Eraettevõttes on kodukontori rakendamine tihti päris keeruline ülesanne nii juhile kui ka töötajale ning ei taha uskuda, et avalikus teenistuses suudetakse seda kordades paremini. Pigem on küsimus siiski töökoormuses.

Efektiivsust võib leida ka kompetentside liitmises, tuues näiteks kohalike omavalitsuste ehitus- ja planeerimisnõunikud kokku suuremasse struktuuri, olgu need siis omavalitsuste ühisametid või juba riiklik struktuur.

Töötasude langetamine ja tulemustasud peaks kõlama külmutamise ning hilisema kompenseerimise ettepanekute asemel. Tõsi, teatud ametikohtadel, nn eesliinitöötajatel, nagu näiteks õpetajad, politseinikud, päästjad, jne seda kindlasti teha ei saa. Küll võiks bürokraatlike töökohtade töötasude langetamine aidata kaasa ka palgasurve vähenemisele erasektoris ning ehk seeläbi pidurdada inflatsiooni.

Kus vähegi võimalik ja mõistlik, tuleb kasutusele võtta tulemustasude süsteem, mille puhul arvestatakse näiteks valdkonda oodatust rohkema toetusraha toomist, efektiivsuse tõstmist, kokkuhoiukoha leidmist jne. Tulemustasu ei pea olema vana hea 13. palk, vaid päriselt peegeldama tulemust. See idee pole muidugi n-ö rehepapikindel, sest eesmärke saab ju ettenägelikult piisavalt madalad seada.

Riigi pakutavate teenuste ning toetuste läbivaatamine. Vajalik on lõpetada lausaliste toetuste jagamine neile, kes seda tegelikult ei vaja. Digiriigil on piisavalt andmeid, mida koondada ning toetused sihtida abivajajatele.

Kui jooksvaid kulusid saab kärpida palkade ja personali pealt, siis laenuraha on mõistlik kasutada investeeringute tegemiseks. Eelisseisu tuleb tõsta projektid, mis tõstavad riigi konkurentsivõimet ning aitavad ergutada majandust, näiteks neljarealiste põhimaanteede valmis ehitamine, teadus- ja arendusprojektide toetamine või riikliku dotatsiooni lubamine laskemoona või sõjaliste droonide tootmiseks.

Investoritele ja elanikele sisendavad julgust ka kaitserajatised, mis on mõistlik samuti teha ära kiires tempos.

Tööstuse toetamine, eriti eksportiva tööstuste toetamine. Mida rohkem suudame pakkuda teenuseid ja tooteid Eestist välja, seda rohkem jääb meile vahendeid riigisiseseks ümberjagamiseks.

Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid oskavad seda võimalust hästi ära kasutada, kuid Eesti pole just suuri tulemusi näidanud Kui meie energiahinnad ületavad meie naabrite omasid, siis pole võimalik ka konkurentsi pakkuda siit Euroopa poolsaarelt, kuhu tulla ja kust viia on niigi keeruline.

Lõpetuseks üks päris poliitiline soovitus ka: kõrgema sissetulekuga inimesi ei muserdaks, kui nende tulumaksu määr tõuseks. Eriti praeguses olukorras. Ka LHV majandusanalüütik Heido Vitsurgi viitas kunagise 26-protsendilise tulumaksumäära taastamise tõenäosusele.

Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et riigieelarve juures peab rahaga ümber käima mõistlikumalt ning efektiivsemalt. Usun, et ettevõtjate nõu tasub kuulata, eriti mis puudutab kriiside haldamist ja nendest läbi tulemist.