Uusküla: oleme palju tundlikumad intressimäärale kui Läti ja Leedu
Luminori ökonomist professor Lenno Uusküla ütles, et Eesti majandus on Läti ja Leedu omast kehvemas seisus seetõttu, et Eesti on palju tundlikum intressimäärale.
Kuidas siis on ikkagi nii läinud, et Läti ja Leedu majandus kasvab, meie majandus aga langeb?
Seal on terve rida põhjuseid. Üks on see, et me oleme palju tundlikumad intressimäärale. Meie laenukoormus on suurem, võrreldes Läti ja Leeduga, eriti just Lätiga võrreldes. Läti ja Leedu on väga tugevat tööstuspoliitikat ajanud, Leedu on oma ettevõtteid hakanud toetama ja toonud investeeringuid riiki.
Eesti ikkagi sõltus väga tugevalt Rootsi ekspordist, väärtusliku investeerimiskauba ekspordist, mida meie lõunanaabrid tegelikult ei suuda teha, aga see investeerimiskaup on väga tsükliline ja just praegu on neil halb aeg. Sellepärast oleme meie ka väga tugevalt mõjutatud. Start-upid samamoodi. Nende IT-sektor on pigem lihtsakoeline, aga meil on just oma ettevõtted ja need on ka intressimäärale väga tundlikud olnud.
Me oleme vaadanud põhja poole, ehk Soome ja Rootsi poole. Kas see on olnud vale, sest neil läheb praegu halvasti ja meie vindumine on nende turgudega seotud?
See ei ole vale. See on loomulik arenguetapp. Lihtsalt praegune hetk on selline, mis mängib meie vastu välja.
Kogu selle majanduskitsikuse juures inimesed väga palju tööst ilma pole jäänud. Meie töötusnäitaja on päris väike. Kuidas me sellega hakkama oleme saanud? Ja kas see jääbki nii, et töötuse näitajad on väikesed?
Siin on kaks asja koos toimimas. Üks on see, et just enne Covidit saabusid tööturule väga väikesed põlvkonnad, need on kaks korda väiksemad kui olid need, mis veel mõni aasta tagasi, niimoodi, et noori ei tule peale. Kui me enne rääkisime majanduskasvu tingimustes tööjõupuudusest, siis nüüd majanduslanguse olukorras on tegelikult tööjõud tasakaalus. Teine asi on see, et reaalpalk langes. Ettevõtete raha, mis nad töötajatele andsid, oli väiksem, sellepärast, et hinnad kasvasid rohkem kui palgad ja tegid tööjõu suhteliselt odavamaks. Ja see võimaldas natuke kauem hoida seda töösuhet.
On see hea, et töötajad on väikse palgaga jäänud? Võib-olla oleks pidanud ikkagi lahti laskma ja vaatama efektiivsemaid tegevusi, mitte loota, et vanamoodi jätkata kunagi lähitulevikus?
See on olnud selles mõttes keeruline, et kui ta on väga lühiajaline, siis kindlasti on väga tähtis, et sellist spetsiifilist teadmist on väga palju, et me olemegi suhteliselt targad ja sellepärast ongi vaja ettevõtte juures inimest hoida, et koolitada on raske seda inimest välja. Lihtsalt kui ta väga pikaks jääb, siis tõepoolest on parem kui see inimene liigub uuele töökohale ja hakkab midagi päriselt tegema, kui et ta on vanal töökohal ja on alakoormatud ja saab vähe palka.
Kas majanduslanguse varbad on põhjas või on see petlik muda?
Pigem tundub, et väike langus oli esimeses kvartalis. Vaadates jaekaubandust, siis seal oli endiselt langus ja see on väga suur osa meie majandusest. Need mõjurid, mille pärast jaekaubandus kukkus, oligi see, et me eelmise aasta lõpus tarbisime natuke ennaktempos, sellepärast, et käibemaks oli tõusmas, nüüd me ei kulutanud seda raha, nüüd enam sellist suurt hinnatõusu hüpet ei ole ees ootamas. Palgad jätkavad kasvamist, mis tähendab seda, et palga ostujõud on kasvamas. See tähendab seda, et inimestel on jälle raha poodi viia. Ja samamoodi on julgust võib-olla teha kaugelevaatavaid otsuseid.
Toimetaja: Aleksander Krjukov