Ekspress Grupi müügitulu ulatus esimeses kvartalis 16,2 miljoni euroni, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kolm protsenti. Reklaami müügitulu vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga üheksa protsenti. Reklaamitulus on sees nii pabertooted kui ka digitaalne reklaam ja seda terves Baltikumis.

Ekspress Grupp ei anna reklaamitulu kohta välja eraldi jaotust riikide kaupa, kuid grupi tegevjuht Mari-Liis Rüütsalu ütles, et mõju on tulnud peamiselt Eestist mitte Lätist või Leedust.

"Eestis on olnud majandus esimeses kvartalis kõige suurema surve all. Lisaks eelmisel aastal toimunud riigikogu valimised, mis andsid Ekspress Grupi 2023. aasta esimese kvartali tuludesse kena panuse. Sel aastal jaotuvad valimised nii Eestis kui ka Leedus teise ja kolmanda kvartali peale," ütles Rüütsalu.

"Prognoose me ette ei anna, aga hetkel on näha, et kevadine meeleolu on mõjutanud ka reklaamikäibeid soodsamas suunas võrreldes aasta algusega," lisas Rüütsalu.

Tiivel: aprilli reklaamikäive juba väikses kasvus

Postimees Grupi tegevjuht Toomas Tiivel tunnistas, et esimese kvartali reklaamikäive aastases võrdluses vähenes ka neil.

"See oli suures osas seotud eelmise aasta kevadel toimunud riigikogu valimistega ja seal liikunud reklaamirahadega. Aprilli reklaamikäive oli võrreldes eelmise aastaga meil juba väikeses kasvus," sõnas Tiivel.

Reklaamikäibe vähenemise põhjust tuleb otsida Eesti majanduslangusest, sõnas Tiivel. "Tõsi on see, et järjepanu kaheksa kvartalit kestnud majanduslangus on jätnud oma jälje nii tarbijate kui ka reklaamiandjate kindlustundele ja reklaamituru laiapõhjalisemat taastumist võib tõenäoliselt oodata siis, kui majandusest hakkavad tulema positiivsemad signaalid," ütles Tiivel.

Tiiveli hinnangul on kodumaise reklaamituru vaates kõige fundamentaalsem probleem siiski ebavõrdne konkurents suurte digiplatvormidega.

"Google ja Facebook viivad aastas Eestis maksuvabalt välja sadu miljoneid eurosid reklaamiraha. Kurb on see, et kui näiteks Läti maksuamet kogub digiplatvormide käibeandmeid ja Läti riigil on nendest rahade liikumisest ülevaade olemas, siis Eestis pole keegi kunagi huvi tundnud, kui palju maksuvaba raha sel moel riigist välja liigub," sõnas Tiivel.

Statistikaameti andmetel vähenes tänavu märtsis jaekaubandusettevõtete müügitulu maht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga neli protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügimahu kahanemist mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus maht oli üheksa protsenti väiksem kui eelmise aasta märtsis. Veebruaris vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes püsivhindades kolm protsenti. Kaubandusettevõtete müügitulu vähenemine on kestnud enam kui poolteist aastat järjest.