Oluline laupäeval, 4. mail kell 21.33:

- Zelenski: Ukraina tulistas Donetski oblastis alla Vene lennuki Su-25;

- Prantsusmaa: Ukrainas on hukkunud 150 000 Vene sõdurit;

- Raketirünnakus Harkivile said vigastada vähemalt kuus inimest;

- Odessa raketirünnakus said kolm inimest vigastada;

- Bloomberg: USA soovib G7 riikidelt täiendavat 50 miljardi dollarilist toetust;

- Briti luure: Venemaa kaotused suurenevad järgmise kahe kuu jooksul;

- Ukraina: Venemaa korraldas päeval viis raketi- ja 56 õhulööki;

- Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega;

- Zelenski sõnul on Ukraina valmis kaaluma kõigi sõjavangide vahetust;

- Meedia: Venemaa suurendab hoogsalt oma vägede arvukust;

- Ekspert: Hispaania Kreeka peavad tegema Ukraina aitamiseks rohkem;

- Ukraina teatel ületasid Venemaa inimkaotused ööpäevas taas tuhande piiri.

Zelenski: Ukraina tulistas Donetski oblastis alla Vene lennuki Su-25

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatel tulistasid Ukraina väed Donetski oblastis alla Vene ründelennuki Su-25, vahendas Reuters.

"Neil päevil on oluline olla väga keskendunud," ütles Zelenski oma igaõhtuses videokõnes. "Eriline tunnustus kuulub 110. eraldiseisva mehhaniseeritud brigaadi sõdalastele tänase Vene Su-25 alla tulistamise eest Donetski oblastis," lisas ta.

Zelenski ei esitanud juhtunu kohta rohkem üksikasju.

Prantsusmaa: Ukrainas on hukkunud 150 000 Vene sõdurit

Prantsusmaa välisministri Stephane Séjourné sõnul on seni Ukrainas hukkunud 150 000 Vene sõdurit.

Ta ütles Novaja Gazetale antud intervjuus, et Venemaa kaotused on jõudnud poole miljonini ning seda mitte millegi nimel.

"Euroopa ja tema partnerid jäävad ühtseks ja kindlameelseks, nii kaua kui vaja. Venemaa sõjaline läbikukkumine on juba ilmne," ütles ta, lisades, et Prantsusmaa hinnangul on Venemaa sõjaliste kaotuste suuruseks 500 000, sealhulgas 150 000 hukkunut.

"Milleks seda kõike? Selle võib kokku sõnadega: mitte millegi eest," lisas ta

Raketirünnakus Harkivile said vigastada vähemalt kuus inimest

Venemaa raketirünnakus Harkivi linnale said vigastada vähemalt kuus inimest, teatas kuberner Oleh Syniehubov.

Kuberneri sõnul sai löögi tabamuse linna tööstuspiirkonnas asuv tsiviilettevõte. Väidetavalt süttis põlema ka lähedal asuv majapidamine.

Kõik kuus vigastatut on ettevõtte töötajad, sealhulgas neli naist vanuses 18, 21, 36 ja 39 aastat ning kaks 21-aastast meest, teatas kuberner.

Odessa raketirünnakus said kolm inimest vigastada

Vene väed tabasid raketirünnakuga Odessa linnaosa, vigastades vähemalt kolme inimest, ütles Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper.

Kuberneri sõnul kahjustas Venemaa raketirünnak tsiviilinfrastruktuuri. Tema sõnul said vigastada kaks naist ja mees.

"Mees sai kohapeal arstiabi, naised viidi haiglasse," kirjutas Kiper Telegramis.

Bloomberg: USA soovib G7 riikidelt täiendavat 50 miljardi dollarilist toetust

USA peab G7 riikidega läbirääkimisi uue 50 miljardi dollari ehk enam kui 46 miljardi euro suuruse lisaabi üle Ukrainale, vahendas Bloomberg .

Ühendriikide kavatsus on kasutada külmutatud Venemaa vahendeid Ukraina toetamiseks. USA loodab, et läbirääkimised edenevad enne, kui G7 riikide liidrid kohtuvad juunis Itaalias.

Briti luure: Venemaa kaotused suurenevad järgmise kahe kuu jooksul

Aprillis sai Ukrainas ööpäeva jooksul surma või haavata keskmiselt 899 Vene sõdurit, mis on ligikaudu sama, mis ka aasta alguses, teatas Briti kaitseministeeriumi laupäeval platvormil X.

Briti luure sõnul on tõenäoline, et Ida-Ukrainas ägenevate lahingute tõttu järgneva kahe kuu jooksul Venemaa kaotused suurenevad.

Suurbritannia hinnangul on alates agressioonisõja algusest hukkunud või haavata saanud kokku üle 465 000 Vene sõduri.

Briti luure nentis, et vaatamata suurtele kaotustele keskendub Venemaa sõjapidamisele, mis põhineb pigem massil kui kvaliteedil.

Ukraina: Venemaa korraldas päeval viis raketi- ja 56 õhulööki

Ukraina kindralstaap teatas laupäeva õhtul, et päeval toimus Ukrainas 74 lahingukokkupõrget.

Venemaa korraldas viis raketi- ja 56 õhulööki. Samuti tulistas Venemaa 53 korda mitmikraketisüsteemist. Rünnakute tagajärjel on Ukraina tsiviilelanike seas hukkunuid ja haavatuid.

Rohkem kui 110 punkti olid suurtükitule all Tšernigovi, Sumõ, Harkivi, Luganski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega

Ukraina väejuhatus teatas, et Venemaa ründas Ukrainat ööl vastu laupäeva 13 Shahed-drooni ja nelja S-300 õhutõrjeraketiga.

Ukraina relvajõudude sõnul hävitas õhutõrje kõik droonid, rakettide kohta hetkel info puudub, vahendas BBC.

Harkivis süttis allatulistatud drooni tükkidest kahekorruseline büroohoone. Viga neli inimest, sealhulgas laps, ütles piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Oleg Sinehubov.

Päästjate sõnul toimus Harkivis erinevatel aadressidel kolm tulekahju. Suurim tulekahju toimus ladudes kogupinnaga umbes 3000 ruutmeetrit. "Praegu likvideeritakse vaenlase rünnakute tagajärgi," seisis Ukraina riikliku hädaabiteenistuse avalduses.

Ohvreid ja purustusi on ka Dnipropetrovski oblastis. Piirkonna sõjaväelise administratsiooni juhi Sergei Lõsaki sõnul said piirkonnas droonide kukkumise tagajärjel kannatada kriitilise infrastruktuuri objektid, elektriliinid, mõned eramajad ja korterelamud.

Pavlogradski rajoonis said vigastada mees ja naine. Nad viidi haiglasse.

Venemaa ründas ka Sumõ oblastis 10 erinevat asulat kogu reedese päeva jooksul.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Krimmi poolsaare territooriumi kohal hävitasid teenistuses olevad õhutõrjesüsteemid neli ATACMS-i operatiiv-taktikalist raketti.

Zelenski sõnul on Ukraina valmis kaaluma kõigi sõjavangide vahetust

Ukraina on valmis kaaluma sõjavangide vahetust Venemaaga põhimõttel "kõik kõigi vastu" ja arutab seda ideed juunis peetaval rahutippkohtumisel Šveitsis, vahendas The Kyiv Independent reedel president Volodõmõr Zelenski sõnu.

"Soovitakse, et me vahetaksime kõik kõigi vastu. Kõik mõistlikud riigid toetavad seda teed," ütles Zelenski Ukraina piirivalveteenistuse akadeemias esinedes. "Me viime läbi vahetusi, kuid need on aeglasemad, kui tahaksime."

Viimane teadaolev vahetus toimus 8. veebruaril, kui Venemaalt naasis 100 Ukraina sõjavangi. Suurim vangidevahetus alates täiemahulise sõja algusest leidis aset 3. jaanuaril, kui koju jõudis 230 vangi.

Moskva on kuid vangidevahetamist vältinud, püüdes väidetavalt pöörata Ukraina sõjavangide perekondi võimude vastu.

Zelenski ütles, et kuigi mõned skeptikud usuvad, et kõik on kõigi vastu võimalik vahetada alles pärast sõja lõppu, loodab ta võimalusele üritada seda varem, viidates eelseisvale rahutippkohtumisele 15.-16. juunil.

Zelenski märkis, et Šveitsis toimuval üleilmsel rahutippkohtumisel on Ukrainal kolm prioriteeti: energia- ja tuumajulgeolek, vaba navigatsioon Mustal ja Aasovi merel sõjavangide vahetamise humanitaarküsimused, samuti sunniviisiliselt Venemaale saadetud Ukraina laste tagasitoomine. 

Käimasoleva sõja agressorit Venemaad praegusel etapil rahutippkohtumisele ei kutsuta, teatas Šveitsi valitsus 3. mail.

Meedia: Venemaa suurendab hoogsalt oma vägede arvukust

Ukraina luure uuendatud andmeil on sõjaga otseselt seotud Vene maavägede üksustes 514 000 sõdurit, vahendas portaal Unian reedel kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi asejuhi Vadõm Skõbõtskõi sõnu väljaandele The Economist.

Skõbõtskõi lisas, et Harkivist põhja pool asuva Vene väekoondise arvukus on 35 000 sõdurit ja seda on kavas laiendada 50-70 000-ni. Vaenlane plaanib luua ka 15-20 000-mehelise reservi, mis paikneb kaugemas tagalas ja mida saab kasutada soovitud suunal.

Samas märkis Defense Express, et tähelepanu tasub eelkõige pöörata Vene vägede kasvutempole. Pea kuu aega tagasi teatas Skõbõtskõi, et vaenlase maavägede komponendis on 474 000 sõdurit, seega võib öelda, et kuu juurdekasv oli 40 000.

Ekspert: Hispaania Kreeka peavad tegema Ukraina aitamiseks rohkem

Seoses teadetega, et Itaalia annab Kiievile õhutõrjesüsteemi SAMP/T, peavad Kreeka ja Hispaania tegema Ukraina relvajõudude aitamiseks palju rohkem, vahendas portaal Unian laupäeval Saksa eksperti, Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) teadur Nico Langet.

"Miks Hispaania istub sadade tankide ja õhutõrjesüsteemide otsas? Kelle vastu nad tahavad seda kasutada? Kui Venemaal lubatakse Hispaania poole edasi liikuda, siis me seisame silmitsi hoopis teiste probleemidega," ütles Lange Ameerika Häälele.

Ta märkis, et Euroopa partnerid peavad Ukraina toetamiseks jõud ühendama.

Lange märkis, et on riike, nagu Poola ja Rootsi, kus Patriot-süsteemid on olemas, kuid need riigid asuvad Venemaale väga lähedal, nii et neilt "ei tohiks Patriote küsida".

"Saksamaa, mis nõustus eraldama veel ühe Patrioti, võibki anda kaks, kuid kõik pilgud on suunatud Hispaaniale ja Kreekale, kes peaksid selle jõupingutusega ühinema," märkis ekspert.

Itaalia ajaleht La Repubblica kirjutas reedel, et valitsus eesotsas Giorgia Meloniga otsustas kiita heaks üheksanda sõjalise abi paketi Ukrainale, mis näeb muu hulgas ette õhutõrjesüsteemi SAMP/T tarnimise. Itaalial on viis sellist süsteemi. Rooma soovib Kiievile üle anda süsteemi, mille ta oli laenanud Slovakkiale. 

Meenutagem, et kevade hakul teatas Slovakkia peaminister Robert Fico, et Itaalia tõmbab õhutõrjesüsteemi SAMP/T riigist välja.

Ukraina teatel ületasid Venemaa inimkaotused ööpäevas taas tuhande piiri

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 473 400 (võrdlus eelmise päevaga +1260);

- tankid 7366 (+12);

- jalaväe lahingumasinad 14 156 (+27);

- suurtükisüsteemid 12 148 (+46);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1055 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 788 (+2);

- lennukid 348 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 9611 (+31);

- tiibraketid 2127 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 16 337 (+71);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2001 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.